Eesti Vabaõhumuuseum asutati 1957. aastal pärast pikka ettevalmistust, mille katkestasid kaks maailmasõda. Selle paiga ajalugu on aga veelgi pikem - Tallinna kunagine linnapea, hugenottide järeltulija Arthur Girard de Soucanton ehitas 1863. aastal Rocca al Mare suvitusmõisa oma pojale Etienne'ile pulmakingiks, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Täna on Rocca al Mare külastatavuselt Eesti kolmas muuseum. Maarahva töö- ja pidupäevade lood vanade hoonete taustal toovad vastlapäeval või jaanipäeval muuseumisse tuhandeid inimesi.

"Kui Eesti Vabariik taaskehtestati, oli meil ainult 31 000 külastajat. Eelmisel aastal oli meil 134 000 külastajat," tõi Vabaõhumuuseumi juhatuse liige Merike Lang näite.

60. sünnipäeval tahab Vabaõhumuuseum ehitada vaatamisväärsusi juurde. Näiteks seisab 1960. aastatel ehitama hakatud kortermaju maastikul siiani. "Tahame sinna sisse võtta ühe korteri 1990. aastatest, mis olid maaelus pöördelisteks aegadeks. Viimane korter peaks tulema euroremonditud aastast 2016," selgitas Lang.

Kadrina elanikud otsisid sealsele raudteejaama hoonele paremat otstarvet ning pakkusid seda Vabaõhumuuseumile. Muuseum mõtles välja elamusraja koondpealkirjaga "Impeeriumi pärand Eesti külas". Raudteejaama ette oleks rööbastele toodud ka paar vagunit.

"Raudtee on tähendanud Eesti külale ju tegelikult ajaloos väga palju. Kõik need uuendused, mis 19. sajandil olid, elu paranemine, oli ju tänu raudteele ka. Turg läks lahti, Venemaa turud ka," rääkis Lang.

Vabaõhumuuseum taotles EAS-ilt toetust turismiatraktsioonide arendamiseks, aga ei saanud. Ise koguti kolmveerand vajalikust rahast ja otsustati, et 60. sünnipäevaks ei oodata sõpradelt mitte kingitusi, vaid telliseraha maakortermaja ehitamiseks.

"Me küll võtame hoone lahti ja võtame sealt ära puitosad ja lahtivõetavad osad, aga kivide puhastamine on liialt suur töö," tõdes Lang.

Vabaõhumuuseumis on üle 74 tuhande museaali. "Võib öelda, et meie museaalid on ühest suurest majast kuni sõrmkübara või niidinõelani," märkis Vabaõhumuuseumi kogude osakonna juhataja, peavarahoidja Elvi Nassar.

Rocca al Mare lugu sai alguse suvemõisast, kuid teadurid peavad veel veidi ootama, kuni nad oma maja saavad.

"Mäletan üsna algusest peale seda juttu, et kohe-kohe tahaks uut maja. See unistus uuest majast on pärit umbes 1960. aastatest," märkis teadussekretär Maret Tamjärv.