Arvustus. Väga tarvilik lugemik ({{commentsTotal}})

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad
Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad Autor/allikas: Gussisaurio/Wikimedia Commons

Uus raamat

Heli Lukner, Mare Müürsepp

"Füübits"

Tammerraamat

 

Ainuüksi sõnaloome eest peaksid autorid mingi auhinna saama. See on niivõrd ülivõrdes andekas, nii lihtne ja mõistuspärane, et võtab vaimustusest hüplema.

Polnuks isegi vaja seletada. Kes pole just vaimselt täiesti süütu, saab kohe aru, tegu füüsika algõpetusega. Mis loomulikult ajab kunagise filoloogi pöördesse ja targemate saba peal ratsutades manu pakkuma. Las kõik esimesed aineõpikud saavad samamoodi nime. Keebits. Maabits, Geobits, Biobits. Oot, mis ma seal koolis veel õppisin?

Füüsikat kehvasti. Päris kehvasti. Kui muidu vabalt nõus end rumalaks ja väheandekaks tunnistama, siis siin kõike süüd enda peale ei võta. Füübits, sinder, kussa olid 35 aastat tagasi? Nojah, Heli Lukner polnud siis veel sündinud. Nii pidi mingitest jubedatest vene keelest tõlgitud õpikutest mitte mõhkugi aru saama. Kui keegi ütleb veel praegu: lihtne ja selge füüsikaline sisu, hakkan mina nüride hammastega oma veene läbi näsima, tõesti. Teade, et lõpueksamitest üks on füüsika, viis mõttele harjutada varakult oskust kasarmu nurgas hammastega kirsat püüda, ei mingit Ülikooli, ei mingit keskharidustki. Täielik läbikukkuja.

Lõpuks õppisin entsüklopeediast ja sain nelja kätte. Mis muidugi õudselt asja puutub.

No see on taustaks ja kahetsuseks, et meie igapäevane füüsika on mõnele mehele täitsa võõras. Seetõttu sattus teos õigesse kätte – teises oli pirukas – ja õigele algtasemele.

Jube huvitav oli. Kõik kaunisti tähestiku järgi, aabitsa tüüpi raamat ju ikkagi, aatomist ööni. Oleks justkui koolis käidud, aga enamasti kas polnud meeles, oli valesti meeles või polnud peale tulnudki. Tore on ju iga päev tähtsa näoga jahuda bittidest-baitidest, nende pärast muretseda, kas juba kulunud, miks nii aeglaselt, aga kui viktoriinile satuks ja küsitaks, mis on üks ja mis kaks, oleks mõmm ja mökmök.

Üllatuslikult ma bitti isegi teadsin... no enamvähem... aga baidiga oleks kolinal mööda pannud. Nagu paljude muude asjadega. Mistap julgeb seda mitte ainult huvilisele lapsele kaela määrida, nagu soovitatakse. Suurele kulub ka ära. Ärgu teeselgu midagi, et kõike mäletab, isegi kui füüsika juhtus viis olema – kuidas see võimalik on? - ega mäleta. Ega oska seletada küll, miks virmalised vehklevad. Siit saab meenutada.

Ilus on see raamat ka. Mure võibki tekkida, et saadetakse issi, tegelgu ka vahel lapsega, näiteks unejutu asemel selle lugemikuga lapsele maailma seletama. Laps jääb igavusest magama või hakkab jonnima, sest issi nohiseb, loeb ja mõtleb, mõtleb, mõtleb. 

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: