Arvustus. Tõeline eestlane seda raamatut lugema ei kipu ({{commentsTotal}})

Ervin Õunapuu
Ervin Õunapuu Autor/allikas: LKVK

Uus raamat
Ervin Õunapuu
"Eesti gootika XX"
Varrak (376 lk)

Kandsin Õunapuu raamatut vahepeal endaga kaasas, lugesin nii ühistranspordis kui ühistransporti oodates. Mõtlesin vahepeal, et jube tüütu nii suurt raamatut kaasas vedada. Tavaline raamatuformaat, kõvade kaantega. Miskipärast aga muutus oma peas suuremaks, kobakaks. Mäletan, et raamatupoes seda piieldes tundus ka hiljem mõeldes jube suurena. Et kindlasti natuke ebamugav käes hoida. Siiamaani vaatan neid kaasi ja ei saa aru kas see on suur või normaalne teos.

Mudlum soovitas mul kunagi Õunapuu "Eesti gootikat" lugeda. Lõpuks kätte saades tundub selge, miks: stiil ja atmosfäär mõnes mõttes kattuvad, nagu kauge sugulane. Paljud ei taha teda ilmselt lugeda, eriti eestlased. Me ei jäta suures osas eriti head muljet, kui uskuda Õunapuu pajatusi. Eks me kõik tea neid tegelasi, kes sealt läbi jooksevad. Ühest küljest on Ervini stiil metafüüsilise õuduse kanti, selline ebamäärane ajas ja ruumis segunev košmaar. Aga see ei tee nii õudseks ja häirivaks, pigem teeb seda välja joonistuv iniminetus. Eestlane on ikka üks inetu loom siia maa peale virelema arenenud. Meie kirjandus ja rahvuslik maineparandus on keskendunud ikka ilustamisele ja mineviku romantiliseks muutmisele, on ainult loogiline, et selle taskaalustamiseks arenevad välja tõetruud teosed. Ega tõeline eestlane vist seda raamatut lugema kipu, arvab et teda mõnitatakse kuidagi.

Orjapõlv, okupatsioonid, taasiseseisvumise kapitalistlik olelusvõitlus. Ainult etüüdid põhjamineva Estonia pardalt veel puudu. Siis on kõik kannatused kenasti ära toodud. Tavalised, õiged eestlased, ajavad omi asju, popsitalude ees kimavad limusiinid, unenägu seguneb karmi reaalsusega ja samas vallas edasi. Maagilise realismusega lood lõpevad ainult tõesti unenägudena, äkitselt ja selgitusteta. Kõik need kaunid, inetud visioonid on Õunapuul justkui mingist geneetilisest rassimälust võetud, eriti õnnestunud on dialoogid ja sisemonoloogid. Ma pole seda eestluse hinge niipidi näinudki, sedasi inetult ja paljalt. Armetult, rumalalt. Ükski noor rahvus ei taha end nii näha, sest neid lugusid lugedes saad sisimas aru, et need pole väljamõeldised. Isegi kui need on ulmad, siis nende tuum on reaalne. Siin pole kangelaslikku kannatamist, rahvusromantismi. Siin on oma rumaluse tõttu ägamine, ilma mõtteta rabelemine. Psühhoos, närvivapustused, metafüüsilised insuldid.

Kui igal rahvusel on oma sisemine ilm, siis missugune oleks eestlaste oma, kui kogu kilkamine, hea näo tegemine ja kultuurirahva teesklus eemaldada? "Eesti gootika" on törts kollektiivset alateadvust. Õudus pole siis õudne, kui see on uskumatu. Naha vahele poeb rohkem siis, kui oled midagi natukene kogenud ega julge mõelda "mis siis kui see läheb päris hulluks kätte ära". Õunapuul läheb normaalselt hulluks kätte ära, moonutab tajusid. Arvan, et soomlased ja venelased saaksid ka tema kogumikust oma doosi kätte, hispaanlased ja inglased ehk juba mitte.

Mind ei häirinudki selle teose puhul midagi peale selle, et ma olen eestlane. Tahaks, et raamatud ei muudaks mu mõttes suurust ja et piir olnu ja kujutatava vahel oleks natukene kindlam. Huvitav, kuidas keegi teine ta raamatut kritiseeriks, nimetaks seda inetuks või äkki sisutühjaks? Kogu see armetus ja juhmus, mis tegelastest õhkub, rõhuv udu igas stseenis. "Eesti gootika" sisu on keeruline lammutada, sest see on päris reaalne ja sellele oleks ebaveenev vastu astuda. Eks vast saaks lammutada selle lähenemisega, et mis selle mõte on, et miks rõhutada meie rahva negatiivseid pooli ja üldsegi, kas elu pole juba piisavalt masendav ilma seda paberil meelde tuletamata?

Eneseteadvuse puudus selliseid neuroose ja visioone põhjustabki, seda meil kui eestlastel ehk liialt vähe. Ehime end pettekujutlustega, panime alles sajand tagasi kaltsude peale uhkete härrade kuued. Toore rahvus, ebakindel, identiteet väljakujunemisel, Euroopa teismelised, enda kannatustest pilves, minevikus kinni, tulevikku kartes, linnas elades linna põlates, üksikvanemad üksiklastega, rehetoa muldpõrandal kassiokse, talvel on külm ja magama jäädes teed ikka tööd edasi.

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: