Renate Keerd Tšehhovi festivalist: pidime lõpustseeni vaesestama ({{commentsTotal}})

Renate Keerd, hetk peale etendust.
Renate Keerd, hetk peale etendust. Autor/allikas: Erakogu

Neljapäeval naasis Renate Keerd trupiga Moskvast Tšehhovi-nimeliselt teatrifestivalilt. Viimati olid Eesti lavastused seal 1996. aastal. Nüüd siis "PURE MIND", mis jõudis lavale kaks korda, 6. ja 7. juunil. Kuidas läks?

Vastab Renate Keerd:

Põhimõtteliselt väga hästi, aga lavastajana jäi kripeldma, et kuna seal teatris oli elusa tule tegemine keelatud ja sellest teavitati alles viimasel hetkel, siis pidi lõpustseeni muutma, pigem isegi vaesestama. Sellest oli kahju. Aga nagu sellistel puhkudel ikka, siis publik seda päris õiget versiooni ju ei tea ja on ainult rõõm tõdeda, et lavastus toimib ka adapteeritud kujul.

Kas oli siis nii uhke ja mastaapne festival, nagu ette võis kujutada?

Kuna see festival kestab ligi kaks kuud ja valdavalt on festivali kavas vaid üks lavastus päevas ja meie viibisime seal vaid neli päeva, siis polnudki võimalik ühtegi teist lavastust vaadata ning kohapeal seda mastaapi sedavõrd aduda. Aga festivali brošüüri lehitsedes on seal üsna aukartust äratav seltskond tõepoolest, vaid mõnede näidetena: Peter Brook, Robert Lepage, Philippe Genty, Akram Khan, Anatoli Vassiljev jne. Ja samas, kogu seda mastaapi arvestades oli ääretult tore, et festivali poolt oli meile peale esimest etendust korraldatud imearmas vastuvõtt, kus oli kohal ka peakorraldaja Valeri Shadrin, kes pidas väga siira ja sooja tänukõne. Oli vägagi oodatud tunne.

"PURE MIND" tiim Moskva Suure Teatri ees.

Milline oli auditooriumi vastuvõtt? 

Vastuvõtt oli suurepärane, koos braavode ja mitmekordsete aplausidega. Saalid olid täis, kusjuures piletid olid juba kuu aega ette välja müüdud. Endal oli mul eelkõige hea meel seetõttu, et lähtuvalt festivali kontseptsioonist oli publikuks valdavalt n-ö tavavaataja, mitte klassikaline festivalipublik. Teda kõnetada on palju keerulisem ja saadud tagasiside on mingis mõttes palju adekvaatsem ja ausam. Kui kohalikke uskuda, siis Moskva publik on väga otsekohene ja kui neile lavastus ei meeldi, siis keegi aplausiga ei kostita ning tihti lahkutakse poole etenduse pealt. 

Mis praegu käsil ja mis saab edasi? 

Praegu jätkan tööd Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise avalavastusega ja sügisel hakkan Tartu Uues Teatris uuslavastust looma.



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: