Arvustus. Ega keegi ilmasambaks jää ({{commentsTotal}})

„Meestepoes“ astub külastaja ammusesse kauplusse installeeritud hauakivide energiavälja – need on pandud kunstniku meestuttavaile.
„Meestepoes“ astub külastaja ammusesse kauplusse installeeritud hauakivide energiavälja – need on pandud kunstniku meestuttavaile. Autor/allikas: Karel Koplimets

Uus näitus
Jüri Ojaver "Meestepood"
Tallinna Linnagaleriis kuni 30. juulini.

Jüri Ojaver on produktiivne kunstnik. Jaanuaris avati Vabaduse galeriis Ojaveri näitus "Surev koer. Vol. 2“, eelmise aasta Haapsalu linnagalerii näituse "Surev koer“ jätk. Ajalikkus ja suhe olnuga on päevakorral ka "Meestepoes“, kus Ojaver on praeguse Linnagalerii ruumidesse toonud sammaldunud mälestusmärkidest ning lipsudest koosneva installatsiooni. See astub kahes toas dialoogi mälestusega meeste­rõivaste poest, mis tegutses 1980. aastate alguses samades ruumides ning mille sisekujunduse oli kunstnik kunagi, ligi kolmkümmend aastat tagasi, teinud. Liigkeerukasse kontseptualismisohu vajumata laseb autor näitusel mõtiskleda meeste rohkem ja vähem tuntud lausekatkeis peituvate süvakihtide ja konteksti üle ning lõpuks mõistatada, miks on lipse ligi kaks korda vähem kui mälestusmärke. Kunstnik on pretendeerinud jõulisele ja humoorikale üldistusele ning tabanud kergesti avaneva näitusega märki.

Jüri Ojaveri kunstis on väljapaneku koht ning mälutemaatika tähenduslikud. Teda on kirjeldatud kohaspetsiifilise kontseptualistina, kellele on tegevuses oluline dialoog olnuga. Nii "Sureva koera“ näitusepaarikus kui ka kunagise meesteriiete poe ning praeguse samuti nimetatud näituse dialoogis on rõhk aja voolavusel ja kordumisel. "Meestepoes“ astub külastaja ammusesse kauplusse installeeritud hauakivide energiavälja – need on pandud kunstniku meestuttavaile. Objekte hauakividena kirjeldada tundub kohatu, seda enam et enamik sammastatud meestest on veel elus, kuid ometigi on adekvaatsemat võrdlust raske leida. Tegu on kivisammastega, mis on ajahambast puretud ning kannavad eriala ning vanuse poolest eripalgeliste meeste sulest konteksti ning seletuseta marmorisse graveeritud sententsi: sookaaslaste sõnaga räägitakse meeste tervisest, elukvaliteedist, suremusest ning nende jäetavast kultuuri- ja mälujäljest. Iga mõttekild võiks anda tõuke esseeks või pikemaks arutluseks, mida on autor oma lausega silmas pidanud või kuidas puudutab see mõte mehelikkust selle ilmingutes. Mälestusmärke uurides võib järeldada, et oluline mehelikkuse aspekt on kindlasti võistlus: kas iseendaga, elu­raskustega, sporditulemuste nimel vms. Kuivõrd sarkasmiga laetult tuleb võtta aga kunstniku rõhutust, kui sportlik ollakse (Rein Kelpman), või kuivõrd muretut elu saab nautida päevast päeva teiste muresid lahendav kunstikollektsionäär (Margus Punab), jääb iga vaataja otsustada. Võllahuumorisse lisab morbiidse noodi Ants Juskele pühendatud mälestusmärgil ilutsev "… ma ei saanud sellega hakkama“. Üldistatult on see just see, mida üks mees kunagi tunnistada ei soovi, kuid millest pole pääsu kellelgi. Ajalikkus ning allavandumine ühendab nii endisi külastajaid poes kui ka tänaseid näitusel.

Näituse teises toas avatud lipsude väljapanekul on autor luubi alla võtnud meestes diametraalselt erinevaid tundeid tekitava aksessuaari: lips kui aheldatuse ja orjuse märk versus lips kui staatuse sümbol. Ütlen "on võtnud“, kuigi ta on jätnud tõlgendamise pigem vaataja hooleks, sest lipsud on konservatiivselt seinale riputatud ning neid ühendab vaid maitsetu muster ja odav materjal, mitte mõni käigult haaratav ühisnimetaja. Lipsukandmine või lipsu mitte­kandmine on võimalus end mehena identifitseerida: lips eristab dändit töömehest, kes ei saa endale maniküürist läikivaid küüsi lubada. Toomas Hendrik Ilvese kikilipsude üle arutatakse moe­blogis ning Donald Trumpi kubemeni ulatuva lipsu sügavamaid tähendusi lahkab antropoloogidest ajakirjanike hord. Kogu värvikirevuse ja mitmeti tõlgendatavuse juures peab mehel ometi vähemasti üks lips kapis rippuma. Isegi kui käsitleda lipsu aheldatuse sümbolina või allaheitlikkusena seoses sündmusega, mis seda kandma kohustab, siis vähemasti matused on põhjus, mis säärast ohverdust õigustab. Hauakivid ning lipsud – see, mis meestest maha jääb.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: