Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi ({{commentsTotal}})

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

Ulki käe all valminud mängufilm "Nullpunkt" on esimene Eesti linateos, mis jõudnud ka Netflixi ning on seega kättesaadav filmihuvilistele üle kogu maailma. Samas on Netflix kehtestanud väga karmid reeglid toodangu edastamiseks oma keskkonnas ning seetõttu ei saa filmitegijad kunagi teada, kas või kui palju nende teost üldse vaadatud on. Netflix annab filmi edastastamise õiguse eest fikseeritud tasu ja sellega on nende jaoks jutt lõppenud.

"Huvitav oleks muidugi teada, kus ja kui palju seda vaadatakse," rääkis Ulk Vikerraadio "Huvitaja" saates. "Aga kui Netflixi reeglid on sellised, siis las nad olla. Minu jaoks on lihtsalt oluline see, et seda filmi saab legaalselt vaadata üle maailma. Tegelikult minu arvates piraatluse üks põhjuseid ongi see, et sa ei saa vaadata legaalselt filme, ja muidugi Eesti filme." Režissööri hinnangul on oluline asjaolu, et kui tavaliselt ei ole võimalik Eesti filme erinevates maailmanurkades kinos vaadata, siis interneti vahendusel on nüüd siiski võimalik.

Ulki arvates on Netflixi ja Telia või Starmani laadsed videolevi võimalused väga tänuväärsed, et meiesuguste väikeste riikide filmid saaksid levida. "Mina olen kahe käega poolt, et seda tehtaks ja Eesti filmitegijad sellesse panustaksid," sõnas ta.

Tänapäeval jõuab tänu Netflixile palju originaaltoodangut otse internetti ja ei jõua kunagi kinolevisse, Ulki arvates on tegemist uue reaalsusega, mis siiski vana kuidagi ei ohusta. "Ma arvan küll, et kino ei kao kuhugi ja viimased statistikaandmed ju ütlevad ka, et eestlased käivad järjest rohkem kinodes Eesti filme vaatamas, aga ka Hollywoodi toodangut. Filmirežissöörina võin ma küll öelda, et kui kunstilist elamust saada ja soovida näha seda audiovisuaalteost sellisena nagu loojad seda soovivad näidata, kvaliteetse heli ja pildiga, siis tasub minna seda elamust siiski kinno otsima eelkõige."

Ulk nentis, et tema jaoks Netflix siiski n-ö teine variant, kuid sellest hoolimata väga tänuväärne. Ta ei näe ka mingit probleemi asjaolus, et filmid lähevad pea samal ajal kinolinastustega kohe ka videolevisse. "Need kaks - kino ja videolaenutus - tegelikult seal on kaks erinevat klientuuri. Need, kes ei viitsi kinos käia, nende jaoks on see mugavaks tehtud ja nad saavad kodus selle filmi ära vaadata. Kinos käimine on ikkagi selline sotsiaalne sündmus, võtad kätte ja helistad sõbrale, et tule, uus Eesti film, lähme vaatame. Ma ütleksin, et nad ei söö üksteist, see on väga väike osa, publik on erinev."

Loomulikult meeldiks režissöörile, kui tema loodud teoseid vaadataks rohkem siiski kinost.

Legaalsed keskkonnad vähendavad piraatlust

"Kui inimestele on loodud võimalus vaadata legaalselt filme, siis nad seda teevad. Nad teavad, et piraatlus on kuritegu ja filmi hankimiseks internetiavarustest tuleb vaeva näha. Kui see on tema jaoks lihtsaks tehtud ja tuleb natuke selle eest maksta, see raha läheb ju filmitegijate taskusse, siis miks mitte?" arutles Ulk.

Ka "Nullpunkti" esilinastuse nädalal juhtus seik, kus filmi oli võimalik soetada illegaalsel moel internetist. Selle taga oli üks kino endine töötaja, kellel oli siiani ligipääs veel linastumata filmidele.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: