Filmiga "Seitsme õe saladus" kaasnenud olukord on Dieneri sõnul levitajale parem, kuna varemsõlmitud lepingud jäeti alles ning Netflix sai endale vaid suured Ameerika ja Briti turud. "Reeglina võtab Netflix aga kogu maailma õigused, tänu sellele olen jäänud ilma ka kahest filmist, mille olen ostnud," nentis ta ja selgitas, et tihti hoiatakse filmiõiguseid ostes juba ette, et "big company" on silmapiiril. "Suurstuudiote kõrval mõeldakse selle all aina tihedamini aga Netflixi."

See tähendab, et suured linateosed, mis võiksid muidu inimesi kinodesse meelitada, jõuavad vaid teleekraanidele. Üheks selliseks filmiks on "To The Bone", tänaseks Netflixi film anoreksiast ja sellest, kuidas noored selle probleemiga hakkama saavad. Diener tõi välja, et oli filmi õiguseid Eesti kinolevi jaoks ostmas, leides, et tegemist on põneva filmiga heade näitlejatega, kuid leping ei jõustunudki, kuna Netflix astus vahele. "Kogu maailma leviõigused läksid Netflixile ja kellelgi polnud sõnaõigust," ütles ta.

Olukordi, kus leviõigused jagunevad Netflixi ja kinode vahel kaheks, on aga teisigi. Dieneri sõnul on näiteks hiljuti Eesti kinodes jooksnud "Emmede vaba õhtu" Ameerikas Netflixi levitada ning kinolinadel pole seal jõudnudki. "See on viimase paari aastaga tekkinud olukord ning tegelikult ei ole seal midagi imestada, sest filmitegijale on see hea, reitingute pärast ei pea muretsema ning pole vaja suurt turunduseelarvet ja sihtgrupianalüüsi."

Mõnes mõttes sellest tingituna on Ameerikas kinokülastused ka pidevalt langemas. "Langustrend on olnud juba aastaid ning viimati langes 13 protsenti aastaga," sõnas Diener ja tõdes, et need tulemused, mis tundusid Ameerikas üks aasta väikesed, tunduvad järgmisel aastal juba kolossaalsed, kuna langus on nii suur. Seda kinnitab ka möödunud nädalavahetus, mis tõi pärast 2001. aasta septembrit halvima kinokassaga nädalalõpu.

"Netflixi produktsioonieelarved on juba praegu sadades miljonites ning nii imelik kui see ka pole, siis on kõik kasvamas ning alles alguses," ütles levitaja lõpetuseks ja kinnitas, et selliseid olukordi, kus potentsiaalne kinofilm jääb voogedastushiiu tõttu kodumaale toomata, tuleb ilmselt veel palju ette. "Õnneks on meil veel sellised režissöörid nagu Christopher Nolan ja James Cameron, kes on selgelt igasuguse voogedastuse vastu ning kes toodavad filme kinolinalt vaatamiseks, kuid tõenäoliselt leiutatakse Netflixis juba moodust, kuidas neidki enda paati saada."

Dieneri arvates ei oleks üldse võimatu, et mõne aja pärast rajaks Netflix endale Ameerikasse ka reaalsed kinod. "See lahendaks ära probleemi suurte auhinnagaladega, sest ka näiteks Oscarite puhul on ikkagi nõudmine, et film peab olema linastunud mõnes Ameerika kinos," selgitas ta.