Siim-Tanel Annus lõi loomise ({{commentsTotal}})

Siim-Tanel Annus
Siim-Tanel Annus Autor/allikas: PM/SCANPIX Fotograaf: PEETER LANGOVITS

Kunstnik Siim-Tanel Annus avas Viimsi Püha Jaakobi kirikus isikunäituse „Genesis“, mis väljendab seda, et loomine ei millestki kuulub kunstniku igapäeva töö ja olemuse juurde. 

Viimsi pühakoda on nüüdseks tegutsenud kümme aastat. Sama kaua on tegutsenud ka Jaakobi kiriku galerii, seega on kunstnik Siim Tanel Annuse isikunäitus kirikus juubelinäitus.

"Loomine – genesis – tähendab uue algust, edasiminekut, kreatsiooni. Elutu ja kaootilise maailma muutumist korrapäraseks, elavaks ehk siis jätkumisele ja elule suunatud keskkonnaks. Selles on vanatestamentlikku jõudu, väge ja ilmutuslikkust, kus eimillestki sünnib elu, kaootiline muundub korrapäraseks ja elule ainuomaseks," märgitakse näituse saatetekstis.

Näitusel on eksponeeritud kunstniku paaril viimasel aastal loodud maalid. Tegu on kolme erineva maaliseeria osalise esitlusega, mis annab tunnistust kunstniku mastaapsete maaliseerijate olemusest ja tema väekusest luua sisukaid ja mõtestatud uusi maailmu. Samas lähtub ta meile tuttavatest looduse igavest ringkäiku puudutavatest algetest.

Esitletud kolmest maalist koosnev tsükkel „Tee“ on algselt loodud Pekingi biennaali jaoks. Siim-Tanel Annus ütleb nende tööde kohta järgmist: „Püüdsin kujutada vaimset kulgemist, kasvamist ja teekonda, kusjuures maalide algne vorm pärineb juba ligi kümme aastat tagasi alguse saanud teostest.“

Maalid sarjast „Ilmapuu“ on osa suuremast maaliinstallatsioonist, millega kunstnik on esinenud 2016. aastal Hiinas Nanjingis ja Saksamaal „Nordart 2017“ näitustel. Kunstnik lisab: „Olen kasutanud vanade puumajade pragunenud palgiotsi. Aastaringid ja praod nendes palkides on justkui ajarännakud mõnesaja aasta taha. Neis väljendub konkreetse puu elulugu ja ajalugu. Nendes palgi läbilõigetes on teatud saladuslik ülesehitus ja korrapära, mis viitavad kasvu, aja ja viimselt ka puu enese loole. Need on lagunemise mandalad.“

Näitusel üleval olevad kolm maali sarjast „Genesis“ on inspireeritud meid ümbritsevast kosmilisest maailmaruumist ja selle loomisest. Kunstnik Siim-Tanel Annus sai nende maalide eest 2015. aastal Hiinas Nanjingi rahvusvahelisel näitusel Grand Prix’.

"Näitus „Genesis“ võimaldab osa saada tõdemusest, et kus looja puutub kokku Jumaliku olemusega, seal juurdub ta alati Temasse enesesse. Vaid siis sünnib muutus, korratuse asemele tekib selgesuunaline arusaam olemasolust ja uue loomisest. Teostub mõte ja tekib tähendus, mis viib üksindusest jumaliku soojuse ja kaasloodute mõistmiseni, rõõmusõnumi lätetele, täpsemalt siis evangeeliumisse," kommeteeris kuraator Erkki Juhandi.

Toimetaja: Valner Valme



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: