Arvustus. "Wind Riveri" külmaks jättev tuul

"Wind River" Autor/allikas: kaader filmist

Uus film kinolevis

"Wind River"

Lavastaja Taylor Sheridan

Osades Elizabeth Olsen, Jeremy Renner, Kelsey Asbille, Graham Greene

Surnud neiu keset eimiskit. Valgel tuulisel lagendikul, mis on samal ajal nii poeetiline kui halastamatu. Laiba leiab isiklikku tragöödiat kandev metsavaht (Jeremy Renner), kelle üheks ülesandeks on kaitsta Wind Riveri reservaadi farme kiskjate eest USA ääremaadel, kus ainult tugevad jäävad ellu. Sündmus paneb käima vesternliku hundijahi, mis jõuab põneva kliimaksini läbi kõikuva tooni ja režii.

Renneri karakter satub juhtumi lahendamise keskele linnast sündmuskohale saabunud FBI agendi (Elizabeth Olsen) kutsel, tehes koostööd kohaliku politseiga. Juhtum moodustab loole krimiliku pinge, mida oma režissöörikarjääri alles alustav Taylor Sheridan (selja taga vaid õudusfilm "Vile") püüab edastada jõuliste karakterite ja karmi olustiku kaudu. See õnnestus tal suurepäraselt stsenaristina filmides "Sicario" (rež. Denis Villeneuve) ja "Hell Or High Water" (rež. David Mackenzie), millest esimene oli temaatiliselt ambitsioonikas ja brutaalne narkosõja-thriller ning teine värskendavalt traditsiooniline neovestern. Ent seekord jääb miskit puudu.

Sheridan on "Wind Riverile" küll kirjutanud taaskord (liigagi) tiheda stsenaariumi, kuid see on lavastatud viisil, mis ei too piisavalt välja karakterite sügavust, emotsioonide usutavust ega olustiku omapära. Seda aga ei tasu veeretada näitlejate süüks, sest probleem on eelkõige seotud lugu ümbritsevate teemadega (vaesusest ja äärealadel elamise vaevadest sotsiaalsete gruppide vaheliste pingeteni) ja miljöö kontekstualiseeriva visualiseerimisega. Nimelt oma kitsuse ja pinnapealsuse tõttu ei toeta need karakterite süvendamist ega empaatia teket.

Samuti kitsus ei mõju äärealade võimaluste vähesust visuaalselt rõhutavalt, millele Sheridan dialoogis korduvalt viitab. Pealegi puudub dialoogist dünaamika, mis tuleb esile tegevuselt rahulikumate stseenide lõpuni lavastamata misanstseenides. Kuna emotsionaalset atmosfääri ei toeta ka nähtamatuks jääda püüdev montaaž ega maastiku võimalused täisväärtuslikult realiseerimata jättev kaameratöö, kõigub paigast filmi ühtsustav toon.

 

Juhtumi lahendamisele lähemale jõudmisel ja sündmuste pingelisemaks muutudes ilmnevad aga lavastaja Sheridani tugevused. Ta oskab lavastada vägivalla brutaalsust. Kalgi olustiku vaim väljendub "Wind Riveris" kõige efektsemalt just vägivallas. Selles, kuidas see saabub ootamatu puhanguna, rebides tükkideks elusid ja jättes enda järele vaid kaotajaid. Vähemalt nendes stseenides õhutab film tundma ja mõtlema oma kõige ehedamal viisil.

Vaatamata "Wind Riveri" konarlikkusele ja temaatilisele ebakindlusele oskab linateos ülal hoida haaravat pinget ja mis tähtsam – valmistab režissööri ette järgmisteks loodetavasti sotsiaalseid teemasid teravamalt tõstvateks projektideks, kuna "Wind Riveris" õnnestub tal peegeldada rohkem enda nägemust kaasaegsest maskuliinsusest, kaotusvalust ja julmuse motiividest kui elust ääremaadel.

Treiler: 

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: