Aare Tammesalu: Eesti muusika meie muusikute esituses on kõikjal menukas ({{commentsTotal}})

Aare Tammesalu, Andres Uibo, Arvo Leibur, Mari-Liis Uibo, Ka Bo Chan.
Aare Tammesalu, Andres Uibo, Arvo Leibur, Mari-Liis Uibo, Ka Bo Chan.

Läinud nädalavahetusel esinesid Saksamaal Lübecki toomkirikus kahe kontserdiga taas Eestist tulnud muusikud. Küllakutse oli teinud Tallinna orelifestivalil mitmeid kordi esinemas käinud maestro Hartmut Rohmeyer, Lübecki toomkiriku peaorganist ja muusikajuht.

Lübecki toomkirik on Saksamaa kuulsa Schleswig-Holsteini festivali pealavasid. Eelmisel laupäeval ja pühapäeval esinesid kirikusaalis järjekordselt Eesti muusikud, viiuldajad Mari-Liis Uibo ja Arvo Leibur, kontratenor Ka Bo Chan, tšellist Aare Tammesalu ja organist Andres Uibo. Aare Tammesalu sõnul on neid Lübeckisse kutsutud juba mitmel aastal järjest – mitu tagasikutset on muusikamaailmas juba suurepärane näitaja – ja iga kord on kontserdid möödunud menuga.

Eesti muusikud esinesid „Lübecki orelisuve“ kontserdisarjas, mõlemad kavad kõlasid Lübecki toomkirikus.

Laupäeva 19. augusti õhtul esitati iidse hansalinna toomkirikus esimest kammerkava, kus kõlasid kõigepealt Wolfgang Amadeus Mozarti kirikusonaadid, Arvo Pärdi „Es sang vor langen Jahren“ ja „Vater unser“, Pärdi teoste solistiks oli Ka Bo Chan. Seejärel tulid ettekandele Heinrich Ignaz Franz von Biberi ja Johann Sebastian Bachi sooloteosed keelpillidele.

Pühapäevasel 20. augusti pärastlõunakontserdil alustas solistina Andres Uibo. Uibo mängis toomkiriku orelil, mille on valmistanud Põhja-Saksa orelitraditsioone järginud mainekas Taani firma Marcussen & Sohn. Ettekandele tulid kahe barokiajastu suurmeistri, Lübeckis sündinud Franz Tunderi „Herr Gott, dich loben Wir“ ning siin kirikus tegutsenud Dietrich Buxtehude „Te Deum laudeamus“. Seejärel kõlasid Antonín Dvořáki „Viis bagatelli“ kahele viiulile, tšellole ja positiivorelile ning ulatuslik vokaaltsükkel „Piiblilaulud“ Ka Bo Chan'iga solistina.

Mõlema kontserdi lõpul tänas rohkearvuline ja rahvusvaheline publik esinejaid püsti seistes tulise aplausiga. Lisapalaks mängis Andres Uibo oma teost „Ave Maria“, esitus oli pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale, ja Uibo mängis seda koguni kahel korral.

Augusti alguspoolel esinesid Eesti muusikud kahe kontserdiga ka Kreekas, kahel festivalil, mille etenduspaigad olid teineteisest eemal 700 kilomeetrit. Aare Tammesalu esines neist mõlemal. Kontserte ühendas see, et mõlema korraldajaks oli Aare Tammesalu koostööpartnerina kontserdiagentuur specs`n´arts ja nende produtsent Efi Trian. See koostöö on kestnud juba kaheksa aastat, mille tulemusena on Kreekas (ja ka Eestis) esinenud rida Eesti ja Kreeka tuntumaid muusikuid.

Aare Tammesalu kontserdil koos kreeka pianisti Alexandra Nomidouga oli põhikavas ka Artur Kapi Prelüüd ning lisapalaks Saint-Saënsi „Luik“, Eesti Sinfonietta Solistid mängisid lisaks Nikos Skalkottase pala „Epirotikos“ tsüklist „Viis kreeka tantsu keelpillidele“. Nende põhikavas olid Arvo Pärdi „Summa“ ja Heino Elleri „Kodumaine viis“. Kavala kontserdil tegi põhjaliku ja sisuka sissejuhatuse ning kommmenteeris igat lugu kreeka ja inglise keeles kohaliku konservatooriumi kunstiline juht George-Julius Papadopoulus.

Eesti heliloojate teosed said erilise menu osaliseks, meie muusikud kutsuti kohe mõlemale festivalile tagasi, ütles Aare Tammesalu. 

 

Toimetaja: Valner Valme



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: