Eesti Päevad Los Angeleses toovad kokku eestlased kogu maailmast ({{commentsTotal}})

Rock in Haapsalu, Ivo Linna
Rock in Haapsalu, Ivo Linna Autor/allikas: Gert Kiiler

Los Angeleses algavad täna õhtul XXXIII Lääneranniku Eesti Päevad. 4. septembrini kestval ülemaailmsel kokkutulekul kohtuvad kodu- ja väliseestlased, Eesti sõbrad ja toetajad. Festivaliga tähistatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, mis on ühtlasi juubeliaasta suurim üritus Põhja-Ameerikas.

Eestist on kohal mitmed kultuurikollektiivid ja esinejad, kes astuvad üles erinevatel kontsertidel. Traditsiooniliselt toimub laulupidu, kavas on Eesti filmide linastused ning mitmed temaatilised seminarid. Kultuuriministeerium toetab Eesti kultuurikollektiivide osalemist festivalil 52 526 euroga.

Lääneranniku päevadel osalev kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman tunneb heameelt, et Eestist kaugel on säilinud sedavõrd tugev eesti meel ja keel.

„Eesti on suur, kui meie keel ja kultuur on hoitud ja elujõuline, nii Eestis kui ka väljaspool meie riigipiiri. Riik saab omalt poolt aidata kaasa eestluse säilimisele väljaspool kodumaad mitmesuguste toetavate tegevuste kaudu, pakkuda keeleõpet, koolitusi, toetada kultuurisündmuste läbiviimist," ütles ta.

Asekantsler Piret Hartman esineb ettekandega Eesti ühiskonna arengutest lõimumisvaldkonnas äsjase integratsioonimonitooringu näitel ning osaleb arutelupaneelis „Eesti kultuur ja eesti keel väliseesti kogukondades“.

Lääneranniku Eesti Päevade 2017 korralduskomitee esimehe Uve Sillati sõnul väärib tähelepanu, et Lääneranniku Eesti Organisatsioonide Liit, kelle üks peamisi eesmärke on Eesti rahvuskultuuriliste ürituste korraldamine, on oma sihte tublilt täites korraldanud Lääneranniku päevi alates 1953. aastast. 

„Korraldajatena on meil hea meel, et XXXIII Lääneranniku Eesti Päevad Los Angeleses on juubeliaastat tähistava programmi osa,“ selgitas Sillat.

Korralduskomitee aseesimees Renee Meriste lisas, et tänavused Los Angelese Lääneranniku Eesti Päevad on märgilised, sest Eesti Vabariik on saja-aastane ja juba 26 aastat uuesti vaba ning esimest korda külastab Lääneranniku päevi Eesti Vabariigi peaminister.

„Üheks XXXIII Lääneranniku Eesti Päevade oluliseks eesmärgiks on tutvustada Eestile Los Angelese suurt potentsiaali. Los Angeles on maailma loomemajanduse pealinn ning kasvav tehnoloogiakeskus, kus asuvad mitmete juhtivate tehnoloogiafirmade peakontorid. Loodame, et XXXIII Lääneranniku Eesti Päevad ja ka peaministri visiit aitavad kaasa Los Angelese ja Eesti suhete tihenemisele,“ lisas Meriste.

Eestist USAsse viidav kultuuriprogramm on mitmekülgne ja esinduslik, milles osalevad Ivo Linna koos ansambliga Boogie Company, mezzo-sopran Monika-Evelin Liiv ja pianist Marje Lohuaru, Pärnu segakoor Endla,  Ivar Lett ja tantsutrupp Sõna ja Tants ning Tartu Rahvaülikooli Džässkoor. Ühtekokku on Eestist Los Angelesse sõitnud pidustustele 78 kultuuritegelast ja kultuurikollektiivi liiget.

XXXIII Lääneranniku Eesti Päevade raames toimuvate seminaride mitmekülgses kavas pakutakse osalejatele võimalust tutvuda kultuuri, majanduse ja poliitikavaldkonna teemadega. SA Eesti Pillifondi tegevust ja võimalusi tutvustab  pillifondi juht Marje Lohuaru. Filmiprogrammis linastuvad viis Eesti filmi, toimub Eesti filmivaldkonna esitlus ja  Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) tutvustus. Filmiteemalisel seminaril osalevad Los Angelese filmitööstuses tegutsevad eestlased, kohal on ka filmide "Mandariinid" ja "Vehkleja" produtsent Ivo Felt ja PÖFFi arendusdirektor Neeme Kari. Kodasema asutaja arhitekt Ülar Mark tutvustab funktsionaalse moodulmaja Koda projekti.

Traditsiooniliselt toimuvad Lääneranniku Eesti Päevad vaheldumisi iga kahe aasta tagant Los Angeleses, San Franciscos, Portlandis, Seattle’is USAs ja Vancouveris Kanadas.

Toimetaja: Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: