Fotoarhiivides võib leida vanu meeleolukaid fotosid (1879, 1911), kus näeme kaabuga kunstnikku molberti ees Viljandi lossivaremeid maalimas. Viljandi, iseäranis lossimäed on läbi mitme sajandi kunstnikke paelunud ja oluliseks inspiratsiooniallikaks olnud. Vanim eksponeeritav näide vanast Viljandist pärineb Christopher Brotze kogust, kus kujutatakse Jaani kiriku ümbrust (dateering 1800) ja lossivaremeid, mis on enam dokumenteeriva iseloomuga. Kunstiklassika näituse Viljandi motiivist lõpetab ajaliselt Raul Rajangu ikooniline teos “Raul Rajangu ja tema abiliste saabumine, Viljandisse” (repro), mille erandlikkus Eesti kunstiloos on siiani kõnekas. Nende kahe teose vahele jääb kakssada aastat erinevas teostuses ja stiilis vaateid kahekümne autori tõlgenduses.

Autoreid: Carl Ungern-Sternberg, August Matthias Hagen, Theodor Gehlhaar, August Georg Wilhelm Pezold, Wilhelm Siegfried Stavenhagen, Louis Höflinger, Johan Köler, Marie Gretsch, Konrad Mägi, Peet Aren, Eduard Wiiralt, Juhan Muks, Lepo Mikko, Arnold Akberg, Juhan Kangilaski, Erich Pehap, Ants Murakin, Endel Härm, Raul Rajangu jt

Täname Eesti Kunstimuuseumit, Tartu Kunstimuuseumit, Viljandi muuseumit ja Ajaloomuuseumit teoste ja reprode kasutamise eest ning Eesti Kultuurkapitali toetuse eest.

Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini 2017.

16. septembril kell 22 on kõik oodatud jälgima valgusetendust “Viljandi motiiv klassikalises kunstis”, mille käigus projitseeritakse Viljandit kujutavad kunstiteosed Jaani kiriku seintele. Valgusinstallatsiooni teostaja on valguskunstnik Kristjan Suits ja see on osa Viljandi Kunstifestivalist qq.