Keelesäuts. Demagoogiast ({{commentsTotal}})

Progressiivne tulumaks suurendab õnnetunnet
Progressiivne tulumaks suurendab õnnetunnet Autor/allikas: magforwomen.com

Täna ei ole tegelikult esmaspäev. Paljud inimesed siiski usuvad seda, sest kalender ju ütleb neile nii. Samas on kõigile mõtlevatele inimestele selge, et kalender on kõigest üks ühiskondlikult peale surutud kokkulepe ja igaühel on õigus sellega mitte nõustuda. Ja kuna täna pole tegelikult esmaspäev, siis järelikult ei kuula te praegu saadet „Keelesäuts“.

Aga mis see siis on? Täiesti tõupuhas demagoogia. Demagoogia sünnib siis, kui kõneleja tahtlikult mõjutab kuulajat loogikavabade seoste ja emotsioonide kaudu uskuma midagi, mille kohta kõneleja ise teab, et tegemist on vale või liialdusega.
Demagoogiavõtteid on palju ja lähenevate valimiste tõttu kuuleme ja näeme neid järjest enam.

Enamasti tunneme demagoogia ära siis, kui kõneleja alustab järsu ja kõlava üldistusega, kuid jätab sisukad põhjendused lisamata. Selle asemel räägib ta eikellelegi kuuluvatest arvamustest või halvustab teisi inimesi. Väga levinud, aga mitte eriti särav demagoogiavõte on esimesena väita, et vestluskaaslane on demagoog.

Lisaks sildistamisele tekitab demagoog müra - enne põhiküsimusele vastamist räägib ta kõigepealt sellest, et esiteks, teiseks, kolmandaks, neljandaks, viiendaks... jah, kas keegi enam mäletabki, millest üldse jutt käis?
Rahulikult mõtestatud valimisteaega!

Kuulake varasemaid säutse.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: