Galerii ja video: Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid pälvisid Eva Mustonen ja Mirjam Reili ({{commentsTotal}})

29. detsembril andis kultuuriminister Indrek Saar üle Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid. Tunnustuse pälvisid Eesti Kunstiakadeemia magistrant Eva Mustonen ja Arnhemi Artezi kunstiakadeemia magistrant Mirjam Reili.

Eduard Wiiralti nimelise stipendiumiga edendatakse kunstiüliõpilaste õppe- ja loometegevust ja toetatakse nende enesetäiendamist. Stipendiume makstakse Wiiralti teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest, mis laekuvad Eesti riigile. 

Stipendiumi suurusega 3000 eurot pälvisid tänavu Eesti Kunstiakadeemia magistrant Eva Mustonen ja Arnhemi Artezi kunstiakadeemia magistrant Mirjam Reili.  

Kultuuriminister Indrek Saar ütles tunnustuse üleandmisel, et stipendiumi määramine ei eelda uueks Eduard Wiiraltiks olemist või legendaarse kunstniku loomepärandiga süvitsi tegelemist. "Kunstimaailm otsib üha uusi ühiskonna kõnetamise viise. Seekordsete laureaatide kunstilised väljendusvahendid on küll väga erinevad, kuid määravad meie kunstimaailma arengu olulise väärtuse, mis ongi lähenemisnurkade mitmekesisus ning kõnetavus," ütles Saar.

Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala magistrant Eva Mustonen on õppinud semiootikat ja tekstiilikunsti. Ta on arenenud tugeva materjalitunnetusega installatsioonikunstnikuks, kelle teosed on empaatilised ja isiklikud ning puudutavad ühiskonnas olulisi teemasid. Möödunud suvel oli Tartu Kunstimajas vaadata tema isiknäitus "Teemantmaja". Wiiralti stipendiumi komisjon tõstis Eva Mustoneni puhul esile väga selgelt sõnastatud otsingulist autoripositsiooni ning teoste ausat jutustavust.

Mirjam Reili õpib praegu Hollandis Arnhemi Kunstiakadeemia mainekas Werkplaats Typografie osakonnas graafilist disaini ja kujutavat kunsti. Tema otsingud kunstimaailmas keskenduvad visuaalkultuuri tarbimise uurimisele ning disaini rakendamisele kunstilise väljendusvahendina. Stipendiumikomisjon hindas tema julgust kunstiajaloo kõnetamisel ning kunstipraktika värskust. Reili performance-projekt "Talent at work" analüüsib globaalset disaini- ja korporatiivkeelt ning teeb seda harvaesineval disaini ja kriitilise performatiivsuse vahealal.

Eesti Kunstimuuseum ning Eduard Wiiralti teoste suurim hoidja stipendiaatidele pani välja muuseumi nimelised kuldkaardid, mis tagavad eluaegse sissepääsu muuseumi kõikidesse filiaalidesse.

Kultuuriministeerium annab Wiiralti stipendiumit välja alates 2004. aastast, varasemaid laureaate saab meelde tuletada siin.

Toimetaja: Kaspar Viilup



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: