Linnateatri aasta: suure saali unistus elustus, 455 etendust, roheline kontor ({{commentsTotal}})

"Kirsiaia" proov Linnateatris Autor/allikas: Siim Vahur

Möödunud aasta tõi Tallinna Linnateatrile rõõmusõnumi: detsembris kuulutati välja teatri arhitektuurne ideekonkurss, mille lõpptulemusena peaks Linnateater endale saama kauaoodatud suure saali.

Tallinna Linnateatri publikuarv küündis juba neljandat aastat järjest üle 70 000 külastaja piiri. Aasta jooksul andis teater 455 etendust, mille raames külastas etendusi 75 000 inimest. Esietendus Tallinna Linnateatris viis uuslavastust: „Jäneseurg“, „Macbeth“, „Kriipsud uksepiidal“, „Kaks vaest rumeenlast“ ja „Kirsiaed“. Külalislavastajatena tegid Linnateatris debüüdi soome lavastaja Antti Mikkola ja Hendrik Toompere jr.

„Linnateater töötab juba aastaid maksimumvõimsusel ning olemasoleva publikuhuvi rahuldamiseks, loominguliseks tööks ja edasiseks publikuarvu kasvatamiseks vajab teater hädasti uut suurt teatrisaali. 2017. aasta andis selleks ka lootust,“ ütles Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa. Teatavasti otsustasid riik ja linn 2017. aasta sügisel panna Linnateatri ehitusele õla alla ning detsembris kuulutas Linnavaraamet välja Tallinna Linnateatri arhitektuurse ideekonkursi.

„Kõige olulisem on see, et selle projektiga säilitame oma identiteedi ja selle maja atmosfääri, mille pärast publik armastab meie juures käia. Meie identiteet on Laial tänaval,“ sõnas peanäitejuht Elmo Nüganen. „Kõik head asjad jäävad alles ja juurde tuleb see uus ja hea, mida meil varem polnud. Alles jääb vabaõhulava, mis tõuseb tänava tasapinnale, ent on endiselt ümbritsetud meie keskaegsetest hoonetest,“ lisas ta.

Vabaõhulava alla tuleb ümberehitatud 350-kohaline Põrgulava kaasaegse lavatehnika ja lavatorniga ning uus 120-kohaline saal. Endise 7000 inimese asemel kuus tõuseks publikuarv kuni 10 000 inimeseni. Uue projektiga saab ka publikul olema oluliselt rohkem ruumi kui varasemalt. Esialgsete prognooside kohaselt on vajalike ehitustööde maksumus aastatel 2018–2020 hinnanguliselt 20 miljonit eurot, millest ligi pool katab riik ning ülejäänud Tallinna linn.

2017. aasta suvel algasid restaureerimistööd ka Hobuveskis, mis lõpevad selle aasta alguses. Restaureerimistöid toetas Tallinna linn. Hobuveski restaureerimise käigus luuakse hoonesse teatrisaalile sobilik heli-, valgus- ja küttesüsteem, rajatakse ventilatsioon ja uued vajalikud kaablitrassid ning uuendatakse publikuruume. „Restaureerimise käigus saab Hobuveskist tõeline teatrisaal, mis on omamoodi ühe ajaloolise vanalinna hoone uuestisünd,” lisas Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa.

Tavapärasest rohkem anti 2017. aastal etendusi väljaspool koduteatrit. Andrus Kivirähki „Köster“, mida seoses Hobuveski remondiga enam koduteatris mängida ei saanud, jõudis aasta jooksul pea igasse Eestimaa nurka: etendusi anti nii Pärnus, Tartus, Keilas, Põlvas, Märjamaal, Võrus kui ka mujal. Erinevates linnades mängiti veel ka lavastusi „Lantimiskunstnikud“, „Aju jaht“, „Surnud hinged“ ning „Aeg ja perekond Conway“.

Väljaspool Eestit jõuti külalisetendusi anda nii New Yorgi Eesti Majas, Washingtonis asuvas Eesti saatkonnas, Peterburis Akimovi nimelises komöödiateatris kui ka Espoo kultuurikeskuses. Tallinna Linnateatri rahvusvahelist teatrifestivali Talveöö Unenägu tunnustati EFFE Euroopa kvaliteedimärgisega, millega kuulub teatrifestival nüüd kogukondlikult määrava tähtsusega ning väljapaistva kunstilise tasemega Euroopa festivalide hulka. Ühtlasi osales lavastuse „Suveöö unenägu“ lavakujundus World Stage Design 2017 näitusel Taiwanis.

2017. aasta lõpus väljastati Tallinna Linnateatrile ka Euroopa Rohelise Kontori tunnistus. Linnateater on seega esimene teater Eestis, kes on ette võtnud keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamise Rohelise Kontori näol. Lisaks läbimõeldud tegevusele ressursside kasutamisel ja nende jälgimisel on teatris kasutusel ka muid keskkonnasõbralikke lahendusi: vanade plakatite taaskasutus kinkekottide tegemisel, teatrikostüümide loomine tekstiilijääkidest jne.

„Teatrina keskkonnasõbralikult toimetamine on tegelikult üsnagi keeruline ülesanne, sest ainuüksi teatrisaalide valgustehnika elektrikulu paisutab meie ökoloogilise jalajälje märkimisväärseks. Samas on tore näha, kuivõrd palju hoolivad keskkonnast meie teatri inimesed. Just see tegi võimalikuks ka rohekontori tingimuste täitmise,“ ütles Raivo Põldmaa.

Toimetaja: Valner Valme



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: