Tõnu Kaljuste: Eesti trump on Eesti ise. Oluline, et see ei muutuks millekski muuks ({{commentsTotal}})

Tõnu Kaljuste
Tõnu Kaljuste Autor/allikas: Ülo Josing, ERR

Rahvusvaheliselt nõutud dirigent Tõnu Kaljuste on EV juubelinädalal igal õhtul dirigendipuldis. Klassikaraadiole intervjuu andnud Kaljuste pühendab oma loomingu kodumaale. 

Tõnu Kaljuste, rahvusvaheliselt hinnatud koori- ja orkestridirigent, on Eesti Vabariigi juubelisünnipäeva nädalal igal õhtul dirigendipuldis tegemaks seda, mida ta kõige paremini oskab - pakub kuulajatel võimalust osa saada Eesti muusika hingematvalt kaunist joonisest. Arvo Pärdi loominguga kontsert Nordea kontserdimajas on ammu välja müüdud ja pea samas seisus on publiku suure huvi tõttu korraldatud lisakontsertki. Lisaks on Tartus ja Tallinnas kontserdid "Maailma parim Eesti".

Arvo Pärdi muusikaõhtu asjus oli Kaljustel tugev eelarvamus kontserdisaali akustikat silmas pidades, kuid oma üllatuseks tõdes ta, et ka sellist muusikat saab seal esitada. Märkimisväärne on aga tema sõnul see, et kahe tuhande kuulajaga põhikontsert ja sama suure publikuarvuga lisakontsertki on välja müüdud ajakirjanike meediagrupi poolt.

"Seda peab nüüd tõesti analüüsima - kas riiklik kontserdiorganisatsioon ja meediagupp on muusikaelus võistlevatel pooltel, on see vabaturu ilming või uus normaalsus?" imestas Kaljuste. "Igal juhul tuleb sel nädalal neli tuhat inimest kuulama Arvo Pärdi muusikat ja kontserdikorralduse taga on professionaalne töö. See paneb mind sügavalt mõtlema". 

Kahel õhtul on Kaljuste käe all kõlamas muusikavalik programmis "Maailma parim Eesti", kus kuuleb kümne kodumaise helilooja loomingut. "Eesti ongi maailma parim," kiitis Kaljuste. "Eesti suurim trump on Eesti ise ja kõige tähtsam, et Eesti jääks Eestiks, et Eesti ei muutuks millekski muuks." 

Kahe poolega kontserdil kõlab muusikat Kreegist ja Tubinast Räätsa ja Pärdini. "Me esitame repertuaari, mida oleme koos (koori ja orkestriga) teinud. Siin on ka mitmed heliloojad: Kõrvits, Sumera, Kangro, kellega on mul olnud väga hea koostöö," jutustas Kaljuste. "See on ilus muusika -  vaheldusrikas ja kammerlik pilk meie muusikale läbi aegadele." 

Kaljuste, kelle võimsate loominguliste saavutuste seas särab eredalt 2014. aastal saadud Grammy (Arvo Pärdi “Adam’s Lament” esitamise eest) tunnustab praegust Eesti kammerkooride võidukat ajastut ja nimetab neist mõne, kes annavad pea silmad ette ka professionaalidele.

"Meil on väga tugevad kammerkoorid ja palju noori dirigente - see on ülimalt suur asi ja oma tudengipõlvest ma sellist rohkust ei mäleta," tõdes Tõnu Kaljuste. 

Koorijuhtide koolitamisest rääkides rõhutab Kaljuste, et tähtis on tudengi kontakt võimalikult paljude maailmamuusika tähtteostega, et tekiks loominguline silmaring ja muusikaline haare. "Koorijuhtimises kehtivad reeglid  nagu igal erialal", teab 2010ndast aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professori ja dirigeerimisosakonna juhatajana tegutsev Kaljuste. "Asja viivad edasi professionaalid ja neid on Eesti koorimuusikavaldkonnas praegu rohkem kui kunagi varem". 

1981. aastal asutas Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja oli selle peadirigent paarkümmend aastat. Koori ees jätkasid tema tööd Paul Hillier, Daniel Reuss ja alates hooajast 2014/2015 on koori kunstiline juht ja peadirigent Kaspars Putniņš.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor tähistab Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit mitmete kontsertidega kodu- ja välismaal. Mõni nädal tagasi esineti koos Tallinna Kammerorkestriga Risto Joosti juhatusel Hollandis ja Brüsselis, edasi jätkus kontserditurnee Kaspars Putniņšiga Londonis, Dublinis ja Amsterdamis. Märtsi lõpul osaleb koor Tõnu Kaljuste juhatusel Arvo Pärdi-Robert Wilsoni lavastuse „Aadama passioon“ ettekannetel Berliinis.

Tallinna Kammerorkestri asutas Tõnu Kaljuste 1993. aastal, kollektiivist on kujunenud tegus, laia repertuaaridiapasooniga esindusorkester, kes peab tähtsaks uudisteoste esitamist ja tutvustab vähetuntud muusikat. Esimese peadirigendi Tõnu Kaljuste käe all tegutses orkester aastatel 1993– 1995 ning 1996–2001. Orkestri ees on peadirigendid olnud Juha Kangas ja Eri Klas ning aastast 2013 Risto Joost.

Kauane koostöö koori ja orkestri vahel on mõlemale toonud ohtralt tuntust ja rahvusvahelist tunnustust - 1993. aastal salvestati plaadifirmale ECM Tõnu Kaljuste käe all Arvo Pärdi autoriplaat „Te Deum“, sama märgi alt on ilmunud Pärdi autoriplaadid „Litany“, „In principio“ ja „Adam’s Lament“, samuti Erkki-Sven Tüüri „Crystallisatio“ ning Heino Elleri „Neenia“.

Eesti tuliseim valupunkt on Kaljuste sõnul müra. "Vaikust ei ole," kahjatseb ta. "Igas mõttes. Ka kõik suuremad kontserdisaalid on täis tehnikasurinat ja ventilatsioonimüha, aga kaunid kunstid peaksid loodusega leidma õige kontakti, et me ei annaks dimensiooni kõverpeeglitele. See on kogu maailma probleem - vaikust ei ole". 

Eelseisvast Eesti sünnipäevast rääkides soovib Kaljuste, et hoiaksime meeles, kui noor on me vabadus tegelikult. "Eesti on arenev Euroopa riik ja on oluline, et me suudaksime kiikuda lokaalse ja globaalse vahel kriimustusteta. Peaasi, et me ei vastandakas maailma kogupilti ja Eesti külapilti vaid suudaksime sellel ristteel mõista - kui hea koht on Eesti". 

Kontserdi "Maailma parim Eesti" salvestus on Klassikaraadio eetris laupäeval, 24. veebruaril 2018 kell 19. 

Tõnu Kaljustega kohtus Marge-Ly Rookäär. 

Kuulake Klassikaraadiost.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: