"Kuulsa Vene marinisti Ivan Aivazovski äsja avatud maalinäitus Kadrioru kunstimuuseumis on põhjustanud erakordse publikuhuvi. Näituse tähtteos on /.../ "Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset". Seda pilti nähti viimati 1886. aastal. See leiti üles juhuslikult ja katastroofilises seisus. Pildi restaureerimisele kulus mitu head aastat," rääkis ERR-i ajakirjanik Reet Weidebaum saates "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Kui palju selliseid üllatusi veel meie muuseumide hoidlates peidus on, on raske öelda, sest kokku on Eesti muuseumikogudes ligi üheksa miljonit museaali, millest näitusesaalides väljas on umbes 3,5 protsenti. Näiteks Teatri- ja Muusikamuuseumi 740 000 eksponaadist on Müürivahe tänaval näha umbes 200, ülejäänud on peidus hoidlas.

"Meil on muidugi ka hästi mahukad kogud. Ja kuna meil pole ka eksponeerimispinda, siis tuleb alati teha valikuid, mida saab üldse näidata. See sõltubki sellest, mis on selle eseme kultuurilooline väärtus, aga ka see, millises korras see pill on. Ikka pannakse paremas korras asju näitusele. Siin on näiteks ilus pill, mis vajaks ka kõpitsemist, aga siis on ootel ka sellised, millel on kahjustused ja seda peavad spetsialistid üle vaatama," selgitas Teatri- ja Muusikamuuseumi peavarahoidja Ann Aaresild.

Oma konserveerimisosakonnad on ERM-il, Eesti Kunstimuuseumil ja Eesti Maaelumuuseumidel. Ülejäänutele pakub vajalikke teenuseid konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut.

"Iga ese, sõltuvalt sellest kui kahjustatud ta on, nõuab kõigepealt uurimist. Mõni ese võib võtta aega kaheksa tundi, teise eseme kordategemine läheb 360 tundi - see on kaks kuud inimese tööd. Meie praktikas muuseumidele me teeme töid kusagil 500 eseme ringi aastas. See ei ole sugugi suur arv. Ja kui võtta kokku, et meie inimesi on siin 24 konservaatorit, siis tekib küsimus, mida nad siis siin teevad, nii väike arv. Tõesti, me võtame ette ainult neid töid, mida on vaja teha selleks, et uusi näitusi üles panna, üksikuid töid, mis on väga halvas seisus ja nad hakkavad hävinema, paratamatult tuleb nad korda teha. Vastasel juhul nad hävivad täielikult," rääkis Kanuti juht Kalev Uustalu.

Praegu pakuvad Kanut ja Eesti muuseumid tööd kokku umbes 60 konservaatorile. Järelkasvu eest hoolitsevad Tartu kõrgem kunstikool, Viljandi kultuuriakadeemia, Tallinna ehituskool ning Haapsalu kutsehariduskeskus ja Kuressaare ametikool. Eesti kunstiakadeemia annab nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõpet nii kunsti- kui ka arhitektuuripärandi konserveerimises.

"Meil on muinsuskaitse konserveerimise õpe, rühmade suurus on umbes kümme inimest praegusel ajal, kus on riiklik tellimus kümme inimest ja need kohad on täitunud. Milline konservaator siit võrsub, sõltub palju inimestest, kes siia õppima tulevad. Kõigil on omad huvid ja nad spetsialiseeruvad erinevatele valdkondadele," selgitas EKA maalikonserveerimise stuudio juhataja Merike Kallas.

Kalev Uustalu sõnul on Eestis probleem see, et meistri kõrvale ei ole võimalik võtta pikemaks ajaks n-ö selli. "Praktikandid meil küll käivad, aga praktikantide tööaeg on suhteliselt lühikene. Aga et selliametit pidada, inimene soovib, et keegi raha maksaks, et ta siin käib ja ametit õpib, siis sellist võimalust meil ei ole. Need kes juba töötavad, need on meistrid," selgitas ta.

Kultuuriministeerium koos muuseumidega on ette valmistamas kaasaegsete ühishoidlate rajamist. Sarnased kompetentsikeskused tegutsevad edukalt Hollandis ja Norras.

"Ühishoidla tähendab seda, kuhu kogutakse valdavalt muuseumide fondid kokku. Need viiakse kokku suurde hoonesse ja sinna hoonesse tehakse ruumid ka konserveerimise ja digiteerimise keskusele ja siis seal jäävad ära igasugused transpordiprobleemid, igasugused küsimused, millist eset ikka peaks ja pikad sõidud, et minna vaatama, millises seisus on üks või teine ese," rääkis Uustalu.

"Ühishoidla annab terviklikuma pildi riigi muuseumikogust, annab parema ülevaate sellest, mis on riiklikul tasandil oluline. Kindlasti see eeldab seda, et töökorralduses üht-teist muutub, aga muuseumikogude eest jäävad vastutama samad peavarahoidjad. Meil pole veel mudel täpselt paigas, kuidas ta peaks toimima, aga me teeme seda koostöös muuseumidega, et see rahuldaks kõiki osapooli," selgitas kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis.

Näituse pinda muuseumis juurde ei tule hetkel, aga seal on ka põnevat materjali, et kas kunagi ei võiks ka inimesi hoidlasse lasta 13:21

Ann Aaresilla sõnul tahab Teatri- ja Muusikamuuseum hoidla saada sellisesse seisu, et sinna saaks mõnikord ka külastajaid viia. "Mitmes muuseumis tehakse avahoidlaid ja et me saaks ka siia ekskursioonide raames inimesi tuua," selgitas ta.

Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal museaalide arv kõigis Eesti muuseumides kokku 8,7 miljonit. Neist riigile kuuluvates muuseumikogudes on ligi 4,3 miljonit museaali.

Kõige suuremad kogud on Eesti Rahva Muuseumil, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil ja Ajaloomuuseumil. ERMI-is on ligi 1,2 miljonit museaali, mujal juba oluliselt vähem.

Museaalidest on eksponeeritud vaid 3,5 protsenti ehk umbes 150 000, mis tähendab, et miljonid museaalid on hoidlates.