Analüüs: riigi toetus filmitootmisele pole proportsioonis elukalliduse tõusuga
Eesti Kinoliidu tellitud filmitootmise rahastamise analüüs näitab, et riigi poolt eraldatav toetus filmitootmisele ei ole proportsioonis elukallliduse üldise tõusuga. Selleks, et eesti filmitootja oleks peatootja rollis ning valmiks omamaine teos, peaks filmi eelarvest 51 protsenti olema kaetud Eesti allikatest.
Eestis toetab filmide tootmist peamiselt Eesti Filmi Instituut. Viimase kolme aasta jooksul 7,6 miljoni euroga, mis moodustab 45 protsenti filmide eelarvest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kolme aasta jooksul valmis toetuste abil 15 mängufilmi, 37 dokumentaalfilmi ja 19 lühianimafilmi. Ligi 70 protsenti filmi eelarvest moodustavad filmitegijate otsesed ja kaudsed töötasud. Kui riigi brutopalk on viimase viie aastaga tõusnud 29 protsenti, siis on filmitoetused kasvanud vaid viis protsenti.
2017. aastal oli Eesti keskmine neto päevapalk 56 eurot. Filmirežissööri päevapalk on aga 39 eurot päevas, valgustaja saab 103 eurot ja filmikunstnik 75 eurot.
Eesti Vabariik 100 filmiprogramm tõi viimase kolme aastaga eesti filmitootmisse täiendavalt ligi üheksa miljonit eurot, mille eest valmib viis mängufilmi, kaks dokumentaalprojekti, üks täispikk animafilm ja üks seriaal. Eesti Kinoliit, filmiklaster ja Eesti Filmi Instituut leiavad, et riiklik toetus peaks järgnevatel aastatel jääma vähemalt samale tasemele juubeliaastaga.
"Praeguse seisuga on tõepoolest meie tootmise summa 3,3 miljonit. See on üsna väike summa, see on sama suur, kui meil oli toetus 2006. aastal. Kuna meil on selline suur programm nagu EV100 filmiprogramm, on tänu sellele viimase viie aastaga lisandunud üheksa miljonit eurot ja sellega on toodetud väga suure tootmisväärtusega filme," kommenteeris Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.
Sepa sõnul soovitakse muidugi, et raha jääks valdkonda. "Üks suurimaid lahendusi oli tagasimaksefondi esitlus. See tuli meil 2016. aastal ja sellega me toome läbi filmitootmise kogu Eesti majandusse juurde päris suure summa raha. Üks euro tõi tagasi 3,3 eurot. Ja need projektid, mis meil laual on, toovad isegi rohkem raha majandusse tagasi," ütles Sepp ja täpsustas, et idee on tuua raha sisutootjale tagasi läbi muude vahendite.
Filmi valdkondades räägitakse ka filmiseadusest, millega peetakse Sepa sõnul silmas regulatsiooni, mis aitaks sisutootjatel saada raha otse sisukasutajate käest ehk online-platvormidelt, kinodest ja telejaamadest.
Toimetaja: Rutt Ernits