Aspergeri sündroom on autismi kergem vorm. "Tantsutunnis" on just see sündroom maateaduse professoril. Ja see, kuidas tekib ja areneb tema suhe parasjagu jalavigastust raviva tantsijannaga, ongi loo sisu. Professorit pole kõige lihtsam mõista ja ta ise ei taipa justnagu kõige lihtsamaid asju.

"Nad tajuvad praktiliselt ainult vestluspartneri verbaalset sõnumit. Nende jaoks jäävad saladuseks kõikvõimalikud tagaplaanid: huumor, metafoorsed väljendid, nad võtavad kõike mustvalgena," kirjeldas lavastaja Enn Keerd Aspergeri sündroomiga inimeste taju "Aktuaalsele kaamerale".

Sellist rolli teha oli Janek Sarapsonil huvitav, kuid mitte just kerge teha.

"Näitleja jaoks on see väga hea materjal, kuhu sisse pugeda. Ta on paras pähkel. Ta on ikkagi ju normaalsusest välja langev, nagu tavainimesed seda aru saavad. Neil on oma eripärad. Neid nimetatakse haigeteks, aga tegelikult nad ei ole haiged," arutles professor Ever Montgomery't kehastav Sarapson.

"Minu tegelane on selline ennast [ühiskonnast] ära lõiganud, istub ja mandub kodus. Tal tantsimisega väga palju pistmist ei ole praegusel ajahetkel. Tegelikult on nii, et see ei ole tantsulavastus, tantsutund on ainult ettekääne, et need kaks hinge kohtuksid," selgitas tantsijanna Senga Quinni kehastav Kadri Rämmeld.

"Tantsutund" tuli Ameerika Ühendriikides lavale 2014. aastal ja see on paljude teatrite mängukavas. Kriitikud on esile tõstnud autori oskust ühendada draama ja komöödia.