"Võiks öelda, et natuke nagu humanitaarabi-orel. Ta ei ole mõeldud sellesse ruumi, et ta on mõeldud palju väiksemasse kirikusse. Muidugi ta on orel, aga ta on ehitatud Saksamaal 1965 ja ta on selline vineerist ja ta ei esinda nagu ühtegi ajastut. Ja siis on tunda, kui see kirik on rahvast täis, siin on palju meeshääli, kes kõik kõva häälega laulda tahavad, et siis sellest orelist jääb väheks ja seepärast muusikud natuke täiendavad seda orelit," rääkis "Ringvaatele" Tartu Jaani kiriku organist Elke Unt.

Nüüd on nad aga Undi sõnul planeerinud kirikusse Eesti esimest barokkorelit. "See, miks me seda orelit nüüd järsku ehitama tahame hakata sõltus sellest, et meile pakkus üks baltisaksa juurtega vanahärra Bonnist, et tema annetab Jaani kirikule 100 000 eurot, kui me alustame oreli ehitamisega."

Uus orel tuleb vana koha peale ja tuleb muidugi suurem. "Selle kogumaksumus saab olema 700 000 eurot. See tähendab ikka väga palju."

Ülejäänud 600 000 eurot kavatsetakse kokku saada üsna omapärasel viisil. "Meilt saab annetuse kaudu nimelise vile. See tähendab, et kui see orel on valmis, siis jääb siia orelisse kellegi inimese annetuse tõttu teatud vile helisema. Tore on ju mõelda, et sinu lapselapselapselaps, kes leiab kapist selle vile sertifikaadi, vaatab, et oi, minu vanavanavanavanaema on annetanud Tartu Jaani kirikule, lähme laseme sellel organistil, kes siin mängib, ette mängida nende vile."

Vilede ükshaaval mahamüümisele lisaks on kirikul teisigi ideid, kuidas raha kokku saada.

"Saatsin meili Tartu Gustavi kondiitrile, et mis te arvate, kui te hakkate tegema selliste viledega kooki, ja läks juba üks neli-viis kuud mööda ja ma olin juba ise unustanud selle mõtte ja mõtlesin, et kes sellise lolluse peale hakkab üldse tõsises ettevõttes vastama." Ometi oli Undi idee piisavalt hull, et kondiitriäri selle ka teostada otsustas.