Aivar Kull: Linnart Mälli meenutades
Linnart Mäll (1938 – 2010), idamaiste mõtteviiside vahendaja ja samas üks Tartu Vaimu ilmekamaid kehastusi oleks 7. juunil saanud 80aastaseks.
Tänasel päeval, kus kiire ajavoog ja uue info kaootiline tulv kipub ka suuri ja säravaid nimesid meie mälust võimukalt kustutama, tahaksin Linnart Mälli meenutuseks ära tuua vaid ühe väikese killukese tema rikkalikust valgustajategevusest.
Mälli loengud, esitlused ja sünnipäevad olid alati kuidagi eriliselt pidulikud, rõõmsad ja inspireerivad.
Tema nüüdse tähtpäeva eel leidsin oma paberite hulgast ühe kirjandusõhtu lühikonspekti, mille järgnevalt ära toon.
Kirjanduslik teisipäev Tartu Kirjandusmajas 12. septembril 2006 oli pühendatud kuuenda dalai-laama 300. surma-aastapäevale (õieti surma-aastale, sest kuupäeva pole teada), esitleti raamatut "Nukrad armastuslaulud", õhtut juhtis Märt Läänemets, luulet luges Kalev Kudu.
Mälli vahendatud "Nukrad armastuslaulud" on esimene otse tiibeti keelest eesti keelde tõlgitud raamat.
Esmalt rääkis orientalist Teet Toome dalai-laamadest, nende ajalugu algab 14.-15 sajandist.1
* Budism ei tunnista hinge olemasolu. Nii ei usuta ka hingede rändamist ja taassündi.
* Küll aga arvatakse, et mõne eriti arenenud inimese teadvus võib pärast surma edasi kanduda ja ilmuda mõnes teises isikus.
* Sellised erandlikud ümbersündijad on dalai-laamad; dalai = ookean, laama = õpetaja.
* 5. ja 13. laama on saanud epiteedi Suur, seda võiks öelda ka praeguse, 14. dalai-laama kohta, aga tiitel antakse alles pärast surma.
* Mitmed dalai-laamad on surnud noorelt, enne 30-seks saamist.
"Nukraid armastuslaule" tutvustas lähemalt Linnart Mäll: neid laule lauldi põhiliselt mitte templites, vaid kõrtsides. Sest need olid just nimelt laulud, mida võiks ka eesti keeles laulda. Tiibeti ilmalik rahvas on päris kõvad trimpajad (ainult mungad ei joo) ning seal on palju kõrtse – ja veel rohkem kaunitare.
Näide laulude autori Tsangjang Gjatso elufilosoofiast:
"Kes ei suuda meeles hoida
sündi, püsitust ja surma,
see võib tark küll välja paista,
kuigi päriselt on tobu."2
Või selline lihtne salm:
"Õiteaeg on möödas –
mesilind ei nuta.
Armastus on möödas –
pole põhjust nutta."3
"Kõik Dalai-Laamad olid geeniused, aga selle raamatu autor on vaieldamatu geenius, seejuures puhtalt ilmalik luuletaja, keda ei kammitsenud religioon" ütles Mäll. Ta on selle raamatu tõlkimist meeles hoidnud juba 40 aastat, üht-teist on varem ilmunud.4 Mõni eesti helilooja võiks need luuletused viisistada ja siis saaks neid laulda ka eesti kõrtsides.
* * *
Muidugi ei suuda selline minikonspekt edasi anda Mälli ilmekat, mõttetihedat, sisendusjõulist esinemist. Aga ehk aitab eeltoodu eriti mõnd nooremat huvilist siiski suunata avastama Linnart Mälli poolt loodud vaimset universumit.
Toogem lõpetuseks tsitaat tõlkija järelsõnast 66 lühiluuletusest koosnevate "Nukrate armastuslaulude" kohta:
"Need on lihtsad ja pretensioonitud. Meile vahest isegi harjumatud,
sest ta ei taha luulega ehitada enesele sammast, mis ulatub kõrgemale kui...
sest ta ei taha oma egot maksma panna ega imetle seda kui suurimat maailmaimet...
sest ta ei kasuta frivoolseid väljendeid ega ropenda, et oma eripära toonitada...
sest ta suhtub lugupidamisega kõigesse elavasse..."5
Küllap avaldub neis märkustes kaudselt ka Mälli suhtumine meie praegusesse, sageli nii piiratult egotsentrilisse kirjasõnasse.
Linnart Mälli pärand juhib meid puhtamasse, paremasse, avaramasse maailma.
1 Just oli ilmunud raamat: Roland Barraux, "Dalai-laamade ajalugu: neliteist peegeldust Ilmutuste järvel", prantsuse keelest tõlkinud Leena Tomasberg, kirjastus Kunst, Tallinn 2006, 318 lk
2 Tsangjang Gjatso, VI dalai-laama, "Nukrad armastuslaulud". Tiibeti keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Lux Orientis, Tartu 2006, lk 68
3 Samas, lk 23
4 Noorus 1975, nr 10, lk 64-65
5 "Nukrad armastuslaulud", lk 109
Toimetaja: Valner Valme