Linnart Mäll (7.06.1938 – 14.02.2010) oli maailmamainega teadlane, keda võib asetada ühte ritta teiste Eesti orientalistika suurkujude Leopold von Schroederi, Uku Masingu, Artur Võõbuse ja Jaan Puhveliga. Mäll oli ka väljapaistev Ida kõrgkultuuride tekstide tõlkija. "Käesolevas raamatus kõneleb Õpetaja Linnart Mäll ise lugejaga oma kirjutistest ja intervjuudest pärit aegumatute mõtete ja tähelepanekute kaudu," kirjutab raamatu ümbrisel Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar.

Värske koguteos sisaldab mälestusi, mõtteid ja märkmeid ning väheseid tänaseni säilinud Linnart Mälli peetud kõnesid. Lisaks on siin olulisi meenutusi Eesti kultuuriloo tippudest aegade jooksul, unikaalseid fotosid ja dokumente.

Raamatu käsikirja on erialaselt konsulteerinud ja toimetanud Tartu Ülikooli teadlased, tunnustatud orientalistid Märt Läänemets ja Teet Toome, kes Linnart Mälli õpilastena kannavad Mälli koolkonna vaimsust edasi. Raamatu koostas ajaloo-uurija Ivar Tröner, kirjastas Sirje Endre kirjastus SE&JS. Väärtteose ülimalt kauni kujunduse autor on Andres Tali.

Eesti taasiseseisvumisaja pöördelistes sündmustes andis Mäll olulise panuse Eesti poliitikasse, olles üks ERSP loojaid, Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Ta oli ka Esindamata Rahvaste Organisatsiooni asutajaid ja esimene esimees. Mõistagi oli just Linnart Mäll see isik, kes 1988. aastal taaslõi Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi ning oli aastatel 1988–1991 "EAO Sõnumitooja" väljaandjaid. Oma elu viimasel kümnendil algatas ta uuesti EAO aastaraamatu ilmumise, mis nõukogude võimu aegadel oli seiskunud. Mäll oli ka mitme teadussarja asutaja. Tema saavutusi hinnati 2008. aastal Eesti riigi teaduspreemiaga. Linnart Mälli loodud humanistlike baastekstide kontseptsioon hakkab humanitaarteadustes üha enam mõjujõudu võitma.

Äsja lugejani jõudnud Mälli-raamatu koostaja on lähtunud tõdemusest, et akadeemilise orientalistika ja tõenduspõhise semiootika kõrval oli Linnart Mälli elutöös olulisel kohal tarkuseõpetuslik ja rahvavalgustuslik idee, mille kontekst on palju keerulisemalt piiritletav, kui see on tema ida-teemaliste teadustööde puhul. Uus raamat toob esmakordselt eesti lugejani Linnart Mälli autobiograafilised mõtted, mis pole kirjaliku teksti kujul kunagi avalikkuse ees olnud. Mälli mõtted ja väljenduslaad on kohati väga reljeefsed, isegi karmid. Lugeja leiab siit üsna teravas toonis aforisme paljude elunähtuste kohta, kuid ka mõtisklusi elust, inimesest, keelest, ühiskonnast, poliitikast jne.

Mõni eriti markantne arvamus annab selgelt aimu ajastust, milles Linnart Mälli mõtted ja ütlemised formuleerusid. Tema saatuseks oli elada palju aastaid nõukogude okupatsiooni tingimustes. Mäll oli rõhuva ajastu suhtes avameelselt kriitiline ega sallinud võimukandjaid, eriti just ideoloogilisi parteitöötajaid ja KGB tegelasi. Valitud eriala – idamaade filosoofia ja Ida kultuur – andis talle võimaluse süveneda teadusesse ja niimoodi eemalduda argipäevast. Samavõrra hoidis ta oma pingsa tähelepanu all eesti kultuuriruumis toimuvat. Linnart Mäll uskus, et kultuur tervikuna elab niikaua, kuni elavad kirjalikud tekstid.

Mäll oli üks esimesi, kes 1980. aastate lõpus asus energiliselt taaslooma Eesti Vabariiki. Kuid siingi oli ta vaatamata oma seltsivale ja sõbralikule loomule teravalt karm nende inimeste suhtes, kes kameeleonina rivistusid nüüd kiiresti ümber "eesti asja" ajama. Võiksime küsida, kas riigi taastamise üks alusepanijaid, nagu Mäll kahtlemata oli, jäänuks rahule toimuvaga, mis järgnes? Raamatust leiame tema hinnanguid iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi kahe esimese kümnendi poliitika kohta. Need on tabavalt täpsed ja paraku kehtivad paljuski ka tänases päevas. Kas ja kuipalju oli Mälli arvamistes tõtt, selle üle otsustab iga lugeja juba ise.

Varem on Ivar Tröner koostanud Ülo Vooglaidi raamatud "Aeg ja Vaim" (2015) ning "Sõna on Jõud" (2018).