Teadmata ajaks edasi lükatud "Oomen" esietendub Kreenholmis oktoobris ({{commentsTotal}})

Lavastuse
Lavastuse "Oomen" osatäitjad Narva Kreenholmis.

Kevadel oli lavastuse "Oomen" meeskond sunnitud lavastuse edasi lükkama, avaldades lootust, et lavastus saab tulevikus siiski võimalikuks. Nüüd on selge, et "Oomen" esietendub 5. oktoobril. Lavastus käsitleb Kreenholmi elava kujundina sellest, kuidas töö tähendus on radikaalselt muutumas.

"Oomen" põhineb avangardpoeet Aleksei Gastevi teosel "Töölislöögi poeesia". Gastev sai sotsialistlikul Venemaal tuntuks kui teoreetik ja praktik, kelle huvi ja siht oli parandada tööliste efektiivsust vabrikutes. Tema tekstid on kui poeetilised plahvatused, Kreenholmi müüride vahel võtavad need installatiivse vormi. Laval on Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja ning Vox Populi koor.

Tööjõud, tööviljakus, tööaeg, töökoht. Töö on praeguse maailma keskne mõiste, on seda täna ja on olnud aastasadu. Kuhu on viinud miljardid klahvivajutused, kuhu ketrajate masinkiired näpuliigutused? Kuhu on viinud kolbid ja kompressorid, pooljuhid ja protsessorid? Edasi, aina edasi. Aga edasi kuhu? Ja kuhu jääb inimene?

Massid, majandus, marginaalid. Kreenholmi tehastes on töötanud tuhanded ja tuhanded. Minevik on proletaarne, olevik on postindustriaalne, tulevik on paljulubav nagu Milton Friedmani naeratus. Kuid on veel üks vaade. Kreenholmis ei vurise enam ammu ketrusmasinad, ei voola kangakilomeetrid. Progress on töö viinud lihtsalt edasi, tuhandete kilomeetrite taha, aga miski on siia ometi alles jäänud. Endena, oomenina kõrguvad Kreenholmi tühjad tehasehooned. Nad kõrguvad elava metafoorina kahe maailma piiril ja see piir pole vaid riikide vahel. Vaadake! Kui palju tähenduskihte! On Kreenholm oomen hea uue ilma saabumisest ja töö lõpust? Või vastupidi – ehk on Kreenholm oomen töö igavikkusest, isegi kui masinad ja kõikvõimsad algoritmid on selle inimeselt üle võtnud ja töö tähenduski on muutunud? Võib-olla oleme me alles progressi alguses? Kuhu viib inimeste ja masinate tahe ja mis on see sõnastamatu, mis jääb alles ka peale kurblikku viimast vilet?

Jarmo Reha (1991) on vabakutseline lavastaja ja näitleja, kes on varasemalt olnud teatris NO99. Reha on lõpetanud EMTA Lavakunstikooli XXVI lennu näitlejana. Tema viimaste tööde hulka kuuluvad rollid mängufilmis "Portugal" ning lavastustes "BIG DATA" ja "Pikse pill". Lavastajana huvitub ta installatiivsest ruumist ja füüsilisest poeesiast.

Esietendus toimub 5. oktoobril kell 14.30. etendused toimuvad 5. oktoobril kell 18.00, 6. oktoobril kell 14.30 ja 18.00 ning 7. oktoobril kell 14.30.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: