Piirijaam Valga on aastakümneid viinud kokku ja lahku, olnud paik ärasõiduks ja tagasitulekuks ehk see on sümboolne koht Anne-Liis Kogani perfomance'i jaoks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jäämise ja lahkumise teema läheb hinge või vähemalt korda enamikule Eesti ja Läti peredele. Et seda alati mitte ainult minoorset poolt muusika kaudu väljendada, kasutas Kogan Valka muusikaõpetaja Uldis Muižarajsi rohkem kui poole sajandi eest loodud pala, mis kõneleb piiripealsest armastusest ja rahvaste sõprusest.

"Seal on väga palju huvitavaid asju. Nüüd ma olen sellega töötanud ja sellest on saanud uus, minu töö, mis räägib sellest, et inimesed lahkuvad väikelinnadest ja Eestist. Ma olen ise siit lahkunud juba 20 aastat tagasi, kuid see kõik kõneleb palju minust endast ka, minu enda identiteedist," selgitas Kogan.

Helilooja Jaanus Karlson on Muižarajsi vanast loost teinud uue kaheosalise versiooni, mille Valga raudteejaama etenduseks kokku pandud koor ette kandis.

"Esimene osa on "Piir", mis kulgeb ümber G-noodi. Inimesed liiguvad nii Eesti kui ka Läti poolele, aga lõpuks on ikkagi üks piir kahe linna vahel. Teine teose pool on kirjutatud justkui hümnina - "Meie linn". Seal on põimitud läbi eesti sõnad ja läti sõnad ja tekitatud neist ühtne keel läbi muusika," kirjeldas Karlson.

1960. aastail teose kirjutanud Uldis Muižarajs leiab, et jäämine ja lahkumine on alati, aegadest sõltumata, mõjutanud piiriala inimesi.

"Minu loo mõte on selles, et kutsuda inimesi jääma oma isakoju," ütles Muižarajs.

Laulu sõnade autor Aija Abene leiab, et kodutunne on eestlaste ja lätlaste jaoks olnud alati tähtis. Jäämine või lahkumine ongi ju kompromiss selle tundega iseendas.