Arvustus. Vana luulepõõsa uus võrse ({{commentsTotal}})

Looduspilt
Looduspilt Autor/allikas: Eve Kõrts/minupilt.err.ee

Uus raamat

Airis Erme

"Räägime homme"

A. Erme
112 lk

 

Airis Erme esikkogus "Räägime homme" leiduvas tsüklis "Autoportree" on read: "Olen mingi metsikmari, / maitselt magusmõru, / pehme nagu pilvehari, / kõva nagu tõru. / Senitundmatu ja väga / hilisküpsev sort" (lk 16). Muidu tabavas kirjelduses on üks sõna, millega ei saa nõustuda: "senitundmatu". Erme on tegelikult eesti kirjandusmaastikul ammuilma tuttava, lihtsalt viimastel kümnenditel levikult oluliselt kahanenud luulepõõsa uus võrse.

Tema värsid on liigitatavad mõiste "arhilüürika" alla. Hasso Krulli käsitluses on arhilüürika üksikjuhtumiks "algluuletus" ehk luuletus selle tüüpilisel kujul: "lühike tekst, kus on jäädvustatud kognitiivse minategelase ("lüürilise mina" – J. L.) tajusid, tundeid, mõtteid ja meenutusi".[1] "Räägime homme" koondab just sääraseid palu ning mis veel olulisem, märkimisväärsed on ka kokkulangevused Erme kasutatavate vormivõtete ja Krulli sellekohaste tähelduste vahel.

Krull kirjutab: "Enamasti püüab [arhilüürikale orienteeritud] luule reprodutseerida ka teatavaid vormitunnuseid, eriti lõppriimi, mis on algluuletuse esimene tunnus. Värsimõõtu tajutakse algluules nõrgalt, read on lühikesed ja sisaldavad tavaliselt neli-viis rõhulist silpi, nii et tõenäoliselt moodustub neist rõhuline värss. Riimide osas domineerib ebatäpne naisriim, mis mõnikord põhineb üpris ligikaudsel kõlasarnasusel."[2]

Arhilüürika ja algluule esindavad Krullil "nostalgilist" luulemaitset (telje teise otsa paigutub "uudishimulik" või "innovatiivne" maitse), mida iseloomustab eeskätt just kõrgendatud tähelepanu luule formaalsetel tunnustel. Ta loeb näidetena üles alliteratsiooni, anafoori, meetrumi ja parallelismi, ent nendib, et seniajani on aktiivses kasutuses veel vaid lõppriim.[3] Nostalgiline maitse avaldub tänapäeval valdavalt harrastusluules, kunstiliselt kõrgetasemelisi riimilis-rütmilisi värsse kirjutavad üksikud (Eda Ahi, Indrek Hirv, Doris Kareva). Erme jääb kuskile vahepeale: ei tõuse eelnimetatute kõrvale, kuid edestab selgelt harilikke salmiseppi.

"Räägime homme" sisaldab peaasjalikult loodus- ja tundeluulet. Lüüriline mina jälgib aastaaegade vaheldumist ning rändab suvest sügisesse ja läbi pika pimeda talve uue kevade lävele. Tema süda kuulub soojusele, valgusele ja värvidele. Teose teine läbiv teema on rääkimine. Autor usub, et teineteisemõistmise eelduseks saab olla üksnes aus ja otsekohene suhtlus, et ainus tee nii kahe inimese vahelise kui ka iga inimese sisemise kooskõlani käib sõnade – olgu need vahel kui tahes valusad või õigeid raske leida –, mitte vaikimise kaudu. Erme näib tajuvat endal luuletajana kohustust lugejale olulist meelde tuletada, ta tunnistab kogumiku alguses, et on "sündinud sooviga läita / tõrvikuid eksinule" (lk 11).

Sisulisele selgusele ja kasinusele vastukaaluks on tema värsside keel kujundirikas ja hoolikalt viimistletud. Kaunikõlaline väljendus läheb kohati lausa üle ilulemiseks. Tulemuseks on õrn ja romantiline, paiguti peaaegu pühalikult mõjuv teos, millele talvega ühes käiv tusatuju ja ema kaotuse taak annavad natuke nukra, vahel isegi pisut sünge varjundi. Viimasele aitavad kaasa Piret Räni suure sisendusjõuga illustratsioonid, mis oma lihtsuses moodustavad Erme tekstidega harmoonilise terviku.

Luuletustele lisavad veidi vürtsi aeg-ajalt ette tulevad keelemängud ja kavalad puändid. Näiteks: "Olen // hall kardinal // jalutav kärbes" (lk 18). Või: "Külm… / Videvik. / Puid panen ahju. // Mis naerma / või nutma ajab, // kõik möödub. / Ka tuline kahju" (lk 59). Riimidega Erme ei raba, ent ei valmista ka pettumust. Kohmakusi, nagu "Üks roosa tukaga daam, / kel portfellis söögikraam" (lk 38), esineb vaid üksikuid. Silma torkab pauside rohkus. Nii mõnigi kord murtakse üksainus lause kolme, vahel enamassegi eraldi salmi, mis siin-seal sisaldavadki ainult sõna või paari. Suurem osa pausidest mõjub seejuures liigselt ning ajapikku hakkab teksti hakitus isegi häirima.

Klaarika Kaldjärv on Kai-Mai Olbri värsikogu "Elujooned" (2017) arvustuses sedastanud järgmist: "Mida seal võib-olla alati ei ole, on selline keelekasutus, mis loob uusi sisulisi ja vormilisi kvaliteete, või siis sisuline nihestatus, teistmoodi pilk".[4] See lause sobib hästi kirjeldama ka "Räägime homme" peamist puudujääki. Hoolimata sellest, et tegu on hilisdebüüdiga, on Erme luuletustel, nagu alustavate autorite tekstidel tihtilugu, vajaka isikupärast, värskusest. Saab olema huvitav näha, kas ta jätkab oma näo otsimist tuttavat teed pidi või valib uue raja.

 

1 Hasso Krull "Mis on luule?". – Vikerkaar 2011, nr 7–8, lk 88–100. Leitav ka: H. Krull "Mõistatuse sild" (Kaksikhammas, 2016), lk 16–34.

2 Samas.

3 Samas.

4 Klaarika Kaldjärv "Tundeluule tunnete emakeeles". – Sirp 7. VII 2017.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: