Arhitektid ja disainerid nõuavad Tallinnalt aru peatänava plaani toppamise kohta ({{commentsTotal}})

Arhitektuurivaldkonna erialaliidud saatsid Tallinna linnapeale Taavi Aasale pöördumise, milles tunnevad muret Tallinna peatänava projekti hetkeseisu pärast. Liitude hinnangul linna ametkonnad praegu pigem takistavad uute planeerimispõhimõtete elluviimist ja terviklahenduse koostamist.

Pöördumisega soovivad erialaliidud linnalt saada konkreetseid vastuseid projekti jätkumise ja tähtaegade osas.

"Peatänava projekti käimalükkamisega anti linna poolt oluline sõnum, et liigutakse positiivsete muutuste suunas, tänase info kohaselt on projekti koostamine peatunud. Oleme mures peatänava projekti jätkumise pärast, kuna kahetsusväärselt paistab, et linna ametkonnad pigem takistavad kui otsivad lahendusi uute planeerimispõhimõtete elluviimiseks ja valdkondadeülese terviklahenduse koostamiseks," seisab pöördumises.

Liite hämmastab, et ajal, kui EV100 juubeliks ellu kutsutud arhitektuuriprogrammi Hea Avalik Ruum raames on mitu väiksemat Eesti linna oma keskväljakud juba valmis ehitanud, pole pealinnas kahe ja poole aasta jooksul jõutud kaugemale eskiisprojekti etapist. Samamoodi on seisma jäänud peatänava teise etapi ja merevisiooni elluviimine.

Seetõttu ootavad liidud linnapealt vastuseid, miks on peatänava projekteerimine peatunud, kuidas ja millise ajakava järgi kavatsetakse sellega jätkata, millal on kavas peatänava projekti eskiis avalikustada. Samuti tahetakse teada, milline on ühistranspordivõrgu kaasajastamise laiem plaan vähendamaks koormust peatänaval ja millal alustatakse peatänava teise etapi (meresuunaliste tänavate) projekteerimist.

Tallinna linnavalitsuse, Eesti Arhitektuurikeskuse ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös sündinud Tallinna peatänava arhitektuurivõistlus andis erialaliitude hinnangul 2016. aastal väga hea tulemuse – Kavakava, Linnalahenduste ja Extechi koostöös sündinud võidutöö näitas selgelt, kuidas tänavaruumi saab erinevate kasutajate vahel mõistlikumalt jagada, ruumi mitmekesistada, kujundust parandada ja seeläbi kaasaegse linnasüdame identiteeti tugevdada.

Erialaliitude hinnangul ei tohiks võidutöö projekti sisse viia selliseid põhimõttelisi muudatusi, mis kahjustaks inimsõbralikku avalikku ruumi, näiteks mootorsõidukite liigset koormust või kiirusi soodustavaid lahendusi, samuti tuleks avalikkust rohkem kursis hoida sedavõrd olulise linnaruumi projekti arengutega.

Pöördumisele kirjutasid alla Katrin Koov Eesti Arhitektide Liidu nimel, Raul Järg Eesti Arhitektuurikeskusest, Heiki Kalberg planeerijate ühingust, Ülle Kunnus maastikuarhitektide liidust ja Ilona Gurjanova Eesti Disainerite Liidust.

Peatänava projekti takerdumise teema jõudis ajakirjandusse poolteist nädalat tagasi. Tallinna linnapea Taavi Aas märkis toona, et peatänava rajamisega minnakse kindlasti lõpuni.

"Peatänav tuleb päris kindlasti. Küsimus on lihtsalt selles, et lisaks sellele, et peatänav oleks ilus, peab ta olema ka funktsionaalne. Eelkõige selles mõttes, et kuna arhitektid on välja pakkunud võimaluse, et kogu ühistransport oleks peatänaval ühel rajal, siis tuleb see variant põhjalikult läbi kaaluda, teha liikluse modelleerimised. Eelkõige puudutavad need seda, kuidas ühistransport peatusse jõuab," rääkis Aas "Ringvaates".

"Kujutage ette kui ühes rajas on trammid, bussid, osad neist on lõõtsaga bussid, ja kui nüüd ühistransport saabub peatusse, siis see platvorm peab päris pikk olema. Nüüd tulebki läbi kaaluda, milline see platvorm välja nägema jääks, kas need bussid peatuvad konkreetsete peatuste juures või tuleb seda kuidagi teistmoodi korraldada. Loomulikult tuleb läbi kaaluda ka see, kas seda ühte pikka platvormi üldse on mõistlik teha," lisas ta.

Peatänav algab Vabaduse väljakult ja ulatub esialgu Jõe tänavani. Aas kinnitas, et kui valmib Reidi tee, siis on võimalik peatänavat pikendada Kadrioruni.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: