Paljukest niisugust hoolimist siis kohtab, et luuakse roll konkreetsele näitlejale, eriti teatritrupi kõige vanematele meistritele, kavalalt kaasates tõiku näitleja seniläbitud teest ning arvestades lavanatuuri. Tõsi, Ugalas ongi hoolimisega paremini kui mõnelgi pool mujal. 

"Meistrite liiga" peategelased, abikaasad Marta ja Julius Noormets, on näitlejad – üks diplomiga, teine ilma. Kavalehe intervjuus nimetab Urmas Lennuk enda jaoks olulisi näitlejaid, liikudes vanameistritest keskealiste poole, Aarne Ükskülast Marika Vaarikuni. Lennuk sõnastab: "Jumal on loonud nad selleks, et inimestel oleks kedagi armastada."

Vahel on tunne, et häbeneme armastust nii kramplikult, et ennem saagu elu otsa, küll siis jõuab tunnistada: ennäe, oli armastus. Aga aeg on armastada elavat ligimest – selle lihtsa elutõe meeldetuletamisega Urmas Lennuki looming tegelebki. Seda kinnitas noor Oru Pearu "Vargamäe kuningriigis" tosin aastat tagasi, selle äratundmiseni jõutakse "Paunvere poiste igaveses kevades" praegu Rakvere teatri laval. Seesama lihtne, inimest hoidev sõnum kannab muhelusest laetud komöödiat "Meistrite liiga", kus Lennuk muuhulgas sõbralikult parodeerib Ray Cooney farsside võttestikku; aga viitab ka mõistvalt naeratades näiteks oma näidendile "Boob teab", kus tütre ja isa suhe oli kibedam.

Mida rohkem Urmas Lennuki näidenditest osa saada, seda avaramaks muutub pilt, seda kandvamaks järjepidevus. Luule Komissarovi ja Peeter Jürgensi hasartset duettmängu jälgides meenub eredalt tandem Herta Elviste – Lembit Eelmäe. Aga mitte üksnes nemad. Mõte kandub ka veidike või suisa tublisti noorematele näitlejatele: et neile antaks, lisaks andele, aega, oskust tööd teha ja oskust puhata, tarku südamevalikuid, hoidvaid lavastajaid ja muidugi õnne...

Teatriilm on katkematu teekond, lakkamatu järjepidevus. Eesti teater on nii nooruke, et me mäletame oma näitlejaid. Keda ilmsi, keda legendina, aga mälestustes ja mälestuste mälestustes ollakse üheskoos. Ja see ei tähenda lammutavat võrdlemist, "müüvaid" artiklipealkirju tulvil lamehinnangulisust, kuis keegi olla kellestki mäekõrguselt üle. Minevik täiustab olevikku – olevik puudutab minevikku. Teisiti poleks teatrit, elu ega armastust.