Eesti keeles ilmus J. L. Austini keelefilosoofia tippteos ({{commentsTotal}})

Fragment Jaan Elkeni tööst
Fragment Jaan Elkeni tööst "Raagus sõnad" Autor/allikas: Haus galerii

J. L. Austini mõjukas teos "Kuidas teha sõnadega asju" ei raputanud mitte üksnes filosoofiat ja keeleteadust, vaid ka kõiki kommunikatsiooniga seotud valdkondi, nt antropoloogiat, sotsioloogiat, kirjandusteadust, juurat, tehisintellekti, samuti teatrit ja lavakunsti.

"Kuidas teha sõnadega asju" ("How to do things with words", 1962) pani aluse kõnetegude teooriale, mis põhineb ideel, et igasugune keelekasutus sisaldab performatiivset aspekti ‒ öelda tähendab teha. John Langshaw Austin (1911–1960) oli üks XX sajandi juhtivaid filosoofe ja keeleteoreetikuid. Oxfordi ülikooli moraalifilosoofia professorina kuulus ta nn tavakeelefilosoofide ringi, mis üritas käsitleda suuri filosoofilisi probleeme igapäevase keelekasutuse uurimise kaudu.

Teos ilmus kaks aastat pärast autori surma ning põhineb 1955. aastal Harvardi ülikoolis peetud William Jamesile pühendatud loengutel.

Tegemist pole monograafia, vaid loengukursusega, mis ei pretendeeri ammendava süsteemi loomisele, vaid teeb midagi olulisemat: avab ukse uude keelefilosoofia valdkonda. Raamatu esimene osa keskendub nendele ütlustele, mida Austin nimetab performatiivseteks, analüüsides detailselt nii nende esitamistingimusi kui ka keelelist eripära. Raamatu teises pooles skitseerib Austin üldisema kõnetegude teooria.

Austin illustreerib oma teooriat rohkete ja kohati humoorikate näidetega. Nimepanekud lapsele, laevale, linnale jne on performatiivsed kõneteod, mida saavad sooritada kindlad isikud kindlates olukordades. Öeldes "Jah!" abielutseremoonial pannakse toime abiellumise akt. Teisalt aga toob Austin näiteks, et kui ta näeb kail jalutades laeva küljes rippuvat šampanjapudelit ja lööb selle vastu laeva puruks, öeldes "Ma ristin selle laeva Härra Staliniks", siis vaatamata vormeli õigsusele on see performatiivne ütlus ebaõnnestunud. Laev ei saa nimeks Härra Stalin ning härra Austini tegevus ei kvalifitseeru nimeandva kõneteona, vaid väärteona (huligaansusena).

Kirjandusteadlane Aare Pilv märkis raamatu kohta, et tegemist on 20. sajandi keelefilosoofia absoluutse klassikaga, millele on Eesti ülikoolikursustel viidatud juba aastakümneid. "Austini raamat pakub jätkuvalt keele ja ühiskonna toimimisele värskendavat pilku, sestap pole tõlge üldse hilinenud, vaid praegugi ajakohane", lisas ta. Tartu ülikooli filosoofilise teooria dotsent Bruno Mölder kinnitas, et antud teos pole huvipakkuv üksnes ajaloolises plaanis ja märkis: "Tänapäeval on Austini ideid näiteks arendatud edasi ka sõnavabaduse ja võimusuhete mõtestamiseks".

Raamatu tõlkis inglise keelest Triin Kallas, sisuliselt toimetas Eik Hermann ning järelsõnaga varustas Mihhail Lotman.

"Kuidas teha sõnadega asju" ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas "Bibliotheca Philosophica".

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: