Arvustus. Mariah Carey puhas porr ja pire pöialpoiss
Uus plaat
Mariah Carey
"Caution" (Epic)
7/10
Kui Mariah Carey oli alles noor tüdruk, lasi ta igal võimalusel oma paremal päeval viis kohalolevat oktavit valla ja venitas noote nii pikalt ja kõrgelt, et korraks jäid vaatama nii koduperenaine, kraanajuht, Eurovisiooni fännklubi president kui ka Eurovisiooni fännklubi juhist kraanajuht. Võtke näiteks ette 1993. aasta plaadi "Music Box" avalugu "Dreamlover" ja kuulake pisut seda trillerdamist ja säutsumist – see selgitab üsna hästi, miks Carey häält on sageli kiputud linnulauluga võrdlema.
1990ndate Mariah Careylt ilmus seitse albumit ja enamik neist olid üsna sarnased. Carey sai enda nimele pika rea rekordeid (kõige kauem järjest esikohal olnud singel, kõik esimesed viis singlit jõudsid USA singlitabeli esikohale jne), mida pole mõtet kõiki ette lugeda, aga kokkuvõte on lihtne: ta tõusis kiirelt ühe põlvkonna populaarseimate naislauljate hulka, ilmselt Madonna, Whitney Houstoni ja Celine Dioni kõrvale, vabandage sellise võrdluse eest.
Mariah Carey muusika sai nutuballaadide sünonüümiks ning kulinaarselt oleks selle vaste kobe roosa kreemikook. Kui kreemikooke süüa liiga palju, läheb sööjal varsti vaja suurt pange, kuid need kreemikoogid ise olid tehtud kvaliteetselt. Pärast kuuendat plaati "Butterfly" lahutas Carey Tommy Mottolast, kes oli tollal Sony Musicu boss. Mottola abiellus peagi järgmise endast 20 aastat noorema eksootilise välimusega lauljannaga, latiinopopi staari Thaliaga. Mariah Carey uue sajandi plaadid tõid pisut muutuva helikeele, aga ühtlasi kehvema vastuvõtu. Muusika asemel jõudis uudistesse tihti isiklik elu, närvivapustused, järgmine abielu, kaksikute sünd, tujukus, internetimeemiks muutunud läbikukkunud uusaastakontsert ja muud kära. Näiteks sai Carey kõvasti kriitikat Gaddafide perele esinemise eest 2009. aastal, nii et pidi hiljem osa raha heategevuseks andma – aga hiljem astus samasse ämbrisse ja esines Angoolat aastakümneid valitsevale perekonnale.
Eelneva muusikasse vähe puutuva jutu tagamõte oli see, et Mariah Carey positsioon oli muutunud küllaltki kahtlaseks. Värske "Caution" on plaat, millega Carey on suutnud end tugevalt rehabiliteerida. "Caution" on võrdlemisi lühike album, kümme lugu ja 38 minutit. Lõputu trillerdamise, ülipikkade nootide ja lõõrileelo asemel on seekord märksa moodsama heliga taies, kus mõnikord on raske ära tunda, et laulab Mariah Carey. Kuigi ta on nüüd 48-aastane ja hääl vanusega enamasti madalamaks muutub, siis ilmselt on tegu ka teadliku valikuga. Kaasatud produtsentide nimekiri on pikk, tuttavatest nimedest näiteks Poo Bear, Skrillex, Lido ja TImbaland.
Tulemus on kergelt lounge´ilik pop kohustusliku R&B ja hiphopi sugemetega, kus kummardatakse nii vana Mariah' austajatele kui üritakse noorte seast uusi fänne leida moodsamate kõlade sämplimisega. Ei ole siin mingeid tähtsaid poliitilisi ega ühiskondlikke sõnumeid, Mariah laulab ikka peamiselt tunnetest, meeldejäävamad lood on "GTFO" ning nimilugu "Caution". Laululind ei ole enam ülikõrgetes registrites pöialpoiss või porr, aga miks ei võiks esimese juubelini tüüriv artist ka juba täiskasvanulikkust üles näidata?
Toimetaja: Valner Valme