Helena, mis on kõige suurem elumuutus sinu jaoks pärast seda filmi?

Ma arvan, et see, kui ma olen nüüd käinud hästi paljudel festivalidel jne, et ma olen sellega nüüd ka arenenud ja ma olen saanud rohkem töid. Kui ma olin väike, siis ma vist tahtsin saada kokaks, aga nüüd mul on küll selline tunne, et ma tahan kindlasti saada näitlejaks.

Kuidas seal festivalidel on? On seal punased vaibad ja suured limusiinid?

Ma olen käinud Brüsselis ja Lübeckis. Kui me käisime Brüsselis, siis seal oli niimoodi, et me pidime hästi kiiresti tegutsema. Kui me jõudsime lennujaama, siis üks naine tuli meile vastu, ja siis me läksime ühte musta autosse, kus üks mees tegi meile ukse lahti. Selle auto peale oli kirjutatud VIP. Me sõitsime sellega sinna festivalile, kus olid kaks meest, kes ootasid väljas ja nad tegid meile uksed lahti. Mulle tundus see hästi luksuslik, ja siis läksime me sinna sisse ja seal oli punane vaip ja me hakkasime kohe pildistama.

Aga kuidas sulle need punased vaibad ja limusiinid meeldivad?

No kellele ei meeldiks? See on väga lahe ja väga kogemusterikas ja meeldiv oma filmigrupiga käia. Ma tunnen end siis nii hästi.

Kas sinu kohta võib öelda lapsstaar? Kas sulle meeldib, kui sind nii kutsutakse või mitte?

No kuidas öelda. Vahel ma ütlen isale, et ma olen täiskasvanud laps. Mulle tundub, nagu ma oleks täiskasvanud laps, sest ma käin praktiliselt tööl. Aga see, kui mind kutsutakse lapsstaariks, on päris šeff värk.

Kuidas eesti staaridega üldse koos töötada oli? Kas Tambet Tuisk, kellega sa väga palju koos näitlesid, kas ta õpetas sind ka, kuidas ja mida teha?

Vahepeal ta õpetas mind küll. Ma mäletan, et ma tundsin end nii kõvana – meil olid võtted ja siis Tambet tegi mitu duublit, aga siis mina tegin ühe duubliga ja siis ma tundsin ennast nii hästi. Lahedalt.

Sul tuli paremini välja kui Tambetil?

Ühe korra (naerab).

Helena-Maria Reisner. Autor: Kairit Leibold/ERR

Kas tänaval nüüd inimesed tunnevad sind ära ka?

Seda on palju juhtunud. Ükskord ma jäin bussile hiljaks seepärast, et ma jooksin bussipeatusesse ja siis üks naine hakkas minuga rääkima, ja mu buss jõudis, aga ma ei tahtnud segada teda ja siis ma rääkisin temaga ilusasti ära. See on tore, kui inimesed tulevad ja tunnevad ära. Mulle meeldib see positiivne tagasiside, mis nad annavad.

Kas mõnikord oled sa saanud ka negatiivset tagasisidet?

Jah, ma olen saanud ühe töö, mis oli Delfis, ja see läks Youtube'i ja siis seal tuli ka hate-kommentaare. Väga paljud inimesed arvasid, et ma olen poiss. Ma ei tea, mis põhjusel, sest seal öeldi, et mu nimi on Helena. Seal vahepeal ropendati minu kohta.

Kui palju sa oled koolis kokku puutunud kiusamisega?

Muidu meil on kiusamisvaba kool. See on hea, et meil üldiselt ei kiusata. Aga vahepeal mu klassikaaslased ütlevad küll halvasti selle kohta. Üks poiss on öelnud, et selle minu filmi mõte oli ainult see, et ma söön jäätist. Aga noh, ta ei ole seda ise näinud, mis seal tegelikult toimub. Ma ei taha väga oma klassi solvata või neist kuidagi halvasti rääkida.

Anna Pihl (paremal) ja Helena-Maria Reisner Autor: Kairit Leibold/ERR

Aga sulle on see läinud hinge?

Jah. Ükskord see sama poiss ütles hästi halvasti minu kohta ja siis ma läksin vahetunnis WC-sse ja nutsin natuke. Ma olen väga tundlik selliste asjade osas, aga elan üle, ma arvan. Nii see elu on.

Mis sa ütleksid teistele, kes on ka kiusamise ohvriks langenud?

Mul on kahju neist, aga nad kindlasti peavad ütlema kellelegi, kui midagi sellist juhtub. Mul on ka niimoodi olnud, et ma kartsin alguses. Kui klassikaaslased ütlesid halvasti, siis ma läksin kooli psühholoogi juurde, sest meil on hästi hea psühholoog. Need, keda on ka kiusatud, neil ma soovitan õpetaja või mingi psühholoogiga rääkida.

Aga minu meelest oli sul igatahes suurepärane roll. Sa pole mitte ainult teinud filmirolle, vaid natuke proovinud ka ajakirjanikutööd. Delfis sa küsisid poliitikutelt selliseid vigurküsimusi. Mis sa arvad, kui prooviks, et mina küsin sinult neid konksuga küsimusi?

No tahaks kindlasti proovida.

Esimene küsimus. Kui sa kirjutaksid oma elulooraamatu, siis mis sa sellele pealkirjaks paneksid?

"Helena elulugu"? No ma olen alati tahtnud teha ühe ingliskeelse raamatu, ja siis ma arvan, et ma näiteks paneks sellele pealkirjaks "My Lifetime: Helena Maria Reisner" ja siis paneksin sinna oma portree, kuidas ma istun hästi tähtsa näoga.

Kui sul oleks võimalus kellegagi üheks päevaks elu ära vahetada, et sa saaksid tema kehasse minna, siis kes see oleks?

Ma arvan, et ma vahetaksin oma rollid Donald Trumpiga, sest siis ma lõpetaksin selle, et ma olen president ja siis saab uus president tulla.

Anna Pihl (vasakul) ja Helena-Maria Reisner Autor: Kairit Leibold/ERR

Miks nii?

Sest mulle väga ei meeldi Donald Trump. Mulle meeldis Obama rohkem ja mulle meeldib väga ka tema abikaasa Michelle Obama. Ma praegu loen tema raamatut.

Aga räägime korra veel sellest filmist. Kui palju sa enne üldse nõukogude ajast teadsid?

Ma arvan, et enne ma ei teadnud väga mitte midagi. Ma isegi ei teadnud, mis seal toimus, aga ma vist teadsin, et mu vanaema on rääkinud, et 50. aastatel oli selline aeg. Midagi hästi natukene ma vist teadsin. Aga selle filmi ajal ma küsisin hästi palju küsimusi, et mis siis sellel ajal tehti või miks ta nii ütles, või miks kõik suitsetavad sel ajal.

Mis sinu vanaema arvas sellest filmist?

Minu vanaema ei ole seda filmi vaadanud, sest ta arvas, et see on liiga kurb ja ta ei taha teiste ees nutta ja siis ta pigem vaatab seda üksinda. Nii et ta polegi seda filmi näinud veel.

Tõesti? Aga miks ta arvas, et see liiga kurb on?

Sest ta on selle aja ise kõik läbi elanud. Isegi mina hakkasin nutma.

 Anna Pihl (vasakul) ja Helena-Maria Reisner. Autor: Kairit Leibold/ERR

Kui sa nüüd mõtled selle nõukogude aja peale ja selle filmi peale, kuidas sa seal seda mängisid, siis mis on sinu meelest sellest ajast kõige kohutavam?

Näiteks see, et selle Leelo ema küüditati ära. No mina mängisin seal, ma olen kuueaastane, aga päriselus oli Leelo kolmeaastane. See oleks päris kohutav, kui minu ema viiakse lihtsalt ära mingil tundmatul põhjusel. See oli nii kohutav minu jaoks.

Kas sa oled selle peale mõelnud, et sa oled juba nii noorelt nii palju saavutanud, et kuhu edasi?

Minu plaan on – ma ütlen seda igal pool – mängida rohkemates rollides kui Ita Ever. Ita Ever alustas hiljem näitlemist, aga tal on ikkagi nii palju neid rolle. Mina alustasin nooremalt. Noh, lootust on.

Lisaks näitlemisele tegeled sa ka luuletamisega. Selle saate jaoks sa tegid ekstra uusaasta luuletuse. Kas sa loeksid selle ette?

Jah, see on mul paberi peal. Ma ei tea, kui ilmekalt ma praegu loen, aga peaasi, et see saab loetud.

Minu mõte vabalt lendab

kitsaid kingi ta ei kanna

See mu mõtte rändepakt

mida ei takista ükski akt

Eestile ma soovin uut

aastaringi, mis on puus

Pärast ilus vaadata

aeg on vihast ärgata

Väga ilus luuletus. Aitäh, Helena!

Jah, palun (naeravad koos).

Aasta säravaimad tähed: Anna Pihl ja Helena-Maria Reisner Autor: Kairit Leibold/ERR

"Aasta säravaimad tähed" on ETV ekraanil pühapäeval, 30. detsembril kell 21.30.