Meiel märkis, et nagu kõik tabelid, on tegelikult ka Eesti Kirjastuste Liidu liikmete välja antud raamatute müügiedetabel ekslik. "See ei kajasta kogu tõde, mis toimub Eesti raamatumüügis. Epp Petrone "Meie Eesti" ja "Naša Estonija" oli tõesti suurepärase läbimüügiga, samas tuleb lisada, et see oli ühe kauplusteketi kampaania osa."

Kuigi tema hinnangul on väga nutikas siduda kampaania ära raamatuga, ei ole see siiski tavapärane läbimüük. "Läbimüügitabelit saame hakata vaatama selle tabeli puhul alates kolmandast kohast. Epp Petrone asjad jätaksin kogu austuse juures sellest üldpildist kõrvale. Tore, et kaupluseketid ei ütle "Jälle raamat?", vaid hoopis soodustavad raamatute lugemist ja ostmist ning kleepsude kogumist. Aga selle tabeli tõde algab kolmandast kohast, kus on Enn Tarveli "Eesti rahva lugu", mis on [seal] väga teenitult ja väga vahva, et Eesti rahvale Eesti rahva lugu korda läheb."

Meiel märkis, et tuleb meeles pidada, et tegemist on Eesti Kirjastuste Liidu müügiedetabeliga. "See on n-ö osa tõest, mis Eesti raamatumüügis toimub. Me ei leia siit tabelist ju näiteks Mihkel Mutti, kes ise kirjastab oma raamatuid [kirjastuse] Fabian kaudu. Samuti on puudu viimase paari aasta absoluutne menuk "Serafima ja Bogdan", sest ka Vahur Afanasjev on selle ise välja andnud."

Ta lisas, et menukeid on sellest tabelist puudu ohtralt ja enam ei ole nii, et kogu raamatukirjastamine on koondunud suurte, tugevate, võimsate ja vanade kirjastuste kätte, vaid väga palju on väikseid tegijaid.

"Näiteks, ma vaatasin, mis on Rahva Raamatus sel ja osalt ka eelmisel aastal hästi müünud. Seal on näiteks see "Eesti vanaemade lood ja salatarkused". Väga vahva ja ilus raamat, mille kirjastuse Kuldnööbike nime pole ilmselt keegi kunagi varem kuulnud. Aga raamat on tore ja leidnud tee rahva südamesse, kuigi sellest tabelist me seda ei leia. Samuti puuduvad tabelist perefirma Raudhammas tooted. Need, kes ei tea, siis Raudhammas on see, kes annab välja Indrek Hargla ja vahel ka tema sõprade raamatuid ja ma tean, et ka need on väga hästi müünud."

Meiel märkis, et talle endale jäi edetabelist silma kooslus, mis viitab sellele, et inimesed ei taha üldse lollid olla. "Selles tabelis oli see kohtadel 17 ja 18. 17. kohal oli Anders Hanseni "Tugev aju" ja 18. kohal Thomas Eriksoni "Idioodid minu ümber". Vähemalt 4000 inimest on mõlemat raamatut ostnud. Ma oletan, et nad võivad isegi kattuda. Kõigepealt sa tahad saada targaks ja siis tahad aru saada, kuidas saada hakkama nende idiootidega, kes sinu ümber on."

Meiel tõdes, et Silver Anniko "Rusikad" on möödunud kirjandusaastast rääkides kindlasti üks peamisi märksõnu. "Väga vahva otsus, mille Hea Lugu tegi, väga hea leid, ilmselt tuli ka väga õigel ajal. Teiseks on see näide sellest, kuidas raamat on oluliseks saanud tänu sellele, et seda saadab legend. Silver Anniko traagiline legend on kindlasti üks müügiargument, miks uued lugejad "Rusikad" leidsid ja miks teda ka omal ajal kärbituna väga palju loeti." Meiel ise uut "Rusikaid" lugenud ei ole. "Ma hindan seda legendi küll kõrgelt, aga olles seda raamatut omal ajal sirvinud, siis ma ei arva sellest raamatust väga palju. Aga vahva, et ta tuli."

Järgmine edulugu "Rusikate" selja taga on Leelo Tungla "Seltsimees laps", millele tema sõnul on film kindlasti palju kaasa aidanud. "Maailmas on neid näiteid veel. Kas või Harry Potter, millel alguses ei läinud nii väga hästi, aga siis hakkas raamatusari ise paremaks ja paksemaks muutuma, tuli ka film ja siis oli tegemist ikkagi üleilmse fenomeniga." Seda fenomeni esindab Meieli hinnangul ka "Seltsimees laps", mille inimesed leidsid üles tänu filmile.

"Kuigi samamoodi tegi tõusu Andrus Kivirähki "Rehepapp", siis kui tuli film "November". Inimesed leidsid samamoodi selle raamatu taas üles ja hakkasid seda ostma ja lugema. See on ainult hea. Jääme nüüd ootama, kas inimesed hakkavad haarama letilt ka "Tõde ja õigust", kui "Tõe ja õiguse" film välja tuleb. Nii et võib täiesti juhtuda, et järgmisel aastal leiame samal ajal samast tabelist "Tõe ja õiguse" esimese köite."

Ain Raali, Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste koostatud raamatust "Eesti ravimtaimed" rääkides sõnas Meiel, et selle tabeli järgi on vanarahvatarkus Eesti rahvale jätkuvalt oluline. "Mitte ainult "Eesti ravimtaimed", vaid ka 8. kohal olev suurepärane Marju Kõivupuu "Meie pühad ja tähtpäevad", mida on ostnud ka üle 5000 inimese. Kena raamat, targa inimese kirjutatud. See on see sama, et mineviku mäletamine ja Eesti rahva lugu laiemalt on meile oluline. Ajalugu leiame müügiedetabelist veel, kas või Eesti Vabariik 100 raamatusarja näol. Tore, et me saame täita ajalootühikuid ja Eesti rahva lugu lahti rääkida ning aidata lugejatel sellega tuttavaks saada ka selles osas, mis puudutab meie kurja ajalugu, näiteks Leonid Mletšini "KGB kirjutamata ajalugu"."

Ta nentis, et ilmub palju head lastekirjandust ja just omamaist lastekirjandust. "Nad on vahvalt kujundatud, ilusad pildid juures. Heale lapsele tasub ikka üks hea raamat kinkida. Kas siis see, mis on vanemale endale kunagi meeldinud, sest kui me vaatame, siis jätkuvalt on tabelis "Väike prints", mida tuleb väikeste vahedega ikka uuesti välja. Ma kujutan ette, et selle ostjad on küll osalt täiskasvanud, kes ostavad selle oma lapsele. Samas tahan lisada, et ta näeb küll lasteraamat välja, aga seda ta kindlasti ei ole. Ma isegi lapsena üritasin seda lugeda ja jätsin pettunult pooleli ning jõudsin selle juurde tagasi alles 15-aastasena."

Andrus Kivirähkist rääkides märkis Meiel, et Kivirähk on fenomenaalne autor, kes võiks välja anda isegi oma poetšekid ja need haarataks letilt lennates. "Positiivne on see, et Andrus Kivirähki teoste, peale selle, et nad on menukad, on neil alati ka sisu olemas, mitte [nagu] Jesper Parvel. Ma tõesti ei ole aru saanud, miks selliseid autoreid ostetakse ja loetakse. Aga laiemas pildis jälle peaasi, et inimesed loevad."

Peale Parve ja Margus Vaheri naistele kirjutatud meeste mõistma õpetamise raamatute on edetabelis veel palju eneseabiraamatuid. "Inimesed on kas haiged või tahavad hästi terved olla, kui siin järjest vaadata – "Looduslikud antibiootikumid", "Energiaravi käsiraamat", ja minu suur lemmik "Sooda – 1001 võimalust". Kui otsida edetabeli märksõnu, siis need võiksid olla "Eesti Vabariik 100" ja "Sooda 1001"."

Ta tõdes, et sellised raamatud on sageli kindla peale minek. "Ega nendest ei pääse, ja ju neid on siis kellelegi vaja. Aga nende kõrval on ka sellised aimekirjanduse raamatud, mis on osalt küll mõeldud lastele, aga tegelikult on lihtsalt targad raamatud, mida ma olen täheldanud, et meeldivad ka täiskasvanutele. Näiteks "See raamat teeb sinust matageeniuse" või "Keemia õhtuõpik". Need on sellised toredad ja loetavad asjad, mis teevad inimesed ühtlasi ka targemaks," märkis Meiel.

"Ma ei tea, kui kaua võivad kesta need raamatud, mis räägivad soodast ja mida ostavad teised soodad, aga ma arvan, et need ei kao mitte kuhugi. Mõned võib-olla arvavad, et sellega peaks võitlema, aga mida sa seal ikka võitled. See on osa raamatuturust ja mõni selline raamat võib kirjastust ka vee peal hoida, et ta saaks välja anda väärtkirjandust. Aga ühel hetkel peab sellel turul muidugi vaatama, et ei hakkaks ilmuma raamatuid, mis võivad lugejat sedavõrd mõjutada, et ta rikub oma elu ja tervise lõplikult ära."

Meiel andis ka oma kokkuvõtliku diagnoosi Eesti raamatuostjast. "Ma ütleks, et Eesti raamatuostjad on väga laia maitsega. Ostetakse väga erinevaid raamatuid. Kui vaadata tabelit, siis on peaaegu et rütmiline vaheldumine ilukirjanduse, lastekirjanduse ja mitteilukirjanduse vahel. Kõik on esindatud ja statistiliselt umbes oligi ilukirjandust ja aimekirjandust pooleks. See on aasta-aastalt sama, täiesti normaalne tasakaal. Samuti panin tähele, et enam-vähem pooleks on ka Eesti ja välisautorite osakaal tabelis. Nii et oma ostja leiavad vist kõik."