Tänaseks on selle projekti raames valmis neli linnaväljakut – Rapla, Põlva, Paide ja Valga. "Hetkel on ehituses Võru, Kuressaare ning aasta lõpul loodame, et Rakvere ja Elvas saab üht-teist valmis. Aga kokku selles programmis osales 15 linna. Nii et loodame, et järgmise aasta lõpuks saab enamus neist tõesti ka valmis," märkis Vellevoog.

"Tänasel päeval oleme me tegelikult selles seisus, et tahaksime käivitada juba jätkuprogrammi ja oleme teinud kõvasti ka eeltööd, kohtunud pooleteise aasta jooksul väga paljude kohaliku omavalitsuse juhtidega. See huvi selle programmiga edasi minna on tegelikult väga suur. Nii et hetkel võib öelda, et sellel aastal korraldame jälle järgmised neli arhitektuurivõistlust linnakeskustele ja loodame, et kuna praegusel hetkel on menetlusel riigieelarvestrateegia aastateks 2020–2023, saab sellesse strateegiasse kindlasti sisse järgmine linnaväljakute teema."

Vellevoog ütles, et valmis saanud linnaväljakud on väga hästi vastu võetud. "Neist kõige esimese, Tõrva väljaku avamise järgne aeg, terve see suvi oli väljak väga aktiivses kasutuses. Korraldati kõikvõimalikke kontserte, ettevõtmisi, ühiseid spordisaadete vaatamisi. See on selline koht, mis tegelikult liidab seda kohalikku kogukonda, kus on hea koos käia, üksteisega vestelda ja vaba aega veeta," märkis ta.

"Kui rääkida üldse laiemalt sellest, miks me seda teeme, siis tegelikult me teame kõik, et Eesti väikelinnade elanikkond väheneb, kasvab ju ainult Tallinn. Tartus on elanikkond enam-vähem stabiilne, aga ülejäänud Eesti väikelinnade elanikkond väheneb – kuidas selle vähenemise, selle ääremaastumisega tegeleda?" rääkis Vellevoog.

"Kindlasti neid regionaalpoliitilisi võtteid on palju, aga meie arhitektidena näeme, et üks tööriist või võte võiks olla see, et see elukeskkonna kvaliteet nendes väikelinnades [oleks see], mis aitaks inimesi neis väikelinnades hoida, et neil oleks seal olemas kõik eluks tarvilik, [aga et] samas see keskkond oleks motiveeriv ja inimest väärtustav. Kindlasti oleks see ka motivatsioon mitte kohe esimesel võimalusel kohe kuhugi suuremasse keskusesse kolida, vaid jääda oma linna patrioodiks ja seal siis edasi toimetada."

"Linnasüda on tegelikult üks selline mootor kogu linnaarenguks ja kui väikelinnade elanikkond tõesti kahaneb, siis me tegelikult oleme ju situatsioonis, kus me peame mõtlema, kuidas seda kahanemist kontrollida. Ilmekas näide on Valga, kus elanikkond on 90. aastate algusest umbes poole võrra vähenenud – mida sellises situatsioonis teha? Valgas on see väga põhjalikult läbi mõeldud," tõi Vellevoog välja.

"Näiteks sellist Nõukogude aegset väheväärtuslikku hoonestust linnaservadest lammutada, samas väärtustada seda linna keskuses olevat ajaloolist hoonestust, koondada inimesi selle ajaloolise keskuse ümber ja muuta linn kompaktsemaks. Sama strateegia võiks ju paljude linnade puhul töötada," tõdes ta.

"Kui me räägime väikelinnade kordategemisest, siis tegelikult sellel on ju ka mõju ümbritsevale maapiirkonnale, kust inimesed käivad selles linnakeskuses. Nad saavad sealt oma vajalikud teenused, samas on seal töökohad, mis annavad rakendust ka ümbritseva maapiirkonna elanikkonnale ja kindlasti on see motivaator, et mitte esimesel võimalusel kusagile suuremasse keskusesse, Tallinnasse või Tartusse kolida," märkis Vellevoog.

Eesti Arhitektide Liidu ja "Eesti Vabariik 100" korraldustoimkonna ühiselt käima lükatud missiooniprojekti "Hea avalik ruum" käigus korraldatakse arhitektuurivõistlused ja korrastatakse nende tulemusel ümber 15 Eesti väikelinna keskväljak, peatänavad või nende ümbrus. Avaliku ruumi lahendused on kavas välja ehitada "Eesti Vabariik 100" juubeliprogrammi raames hiljemalt aastaks 2020.