Saatpalu võttis pakkumise lavastuses üles astuda vastu, sest talle meeldis väga Jevegeni Griškovetsi tekst. "Teder on aeg-ajalt öelnud, et me teeme nagu progebändi. Saame kokku ja siis teeme teatrit. Tema lavastab, mina näitlen. Ma ei saa lavastada, sest ma ei oska lavastada. Aga ma saan aru küll, kui on hea lavastus. Sa ei ole olema Dmitri Demjanov, et aru saada, et muna on halvasti keedetud."

Ta märkis, et südame-teema puudutab ka teda, kuigi tema südamega on lood head ja ta käib korrapäraselt kontrollis. "Viimane tulemus oli tubli sportlase oma. Järelikult on see mulle kuidagi antud, sest tippsportlane ma ei ole, aga süda on korras. Sülitame kolm korda üle õla, järgmine kord tuleb jälle kontrolli minna."

Saatpalu sõnul on süda ikkagi lavastuses paras egoist. "Ta on isegi hullem kui Buddha. Buddha on selline, kes ütleb, et halba ei tohi teha, aga head ei pea tegema. Süda läheb natuke kaugemale, ta on egoistlikum veel. Ütleb, et parem, kui sa suurt midagi ei teeks. Kui sa ei muretseks, kui sa ei piinleks, ja üks põhjus, miks muretseda ja piinelda on ju oma lähedased, oma sõbrad. Talle meeldib väga, kui sul ei oleks su armastatud tööd ja sinu lähedasi, lapsi ja kõike."

Keskeakriisist rääkides märkis ta, et usub, et keskeakriis on see sama kriis, mis kohe elu alguses algab. "Kui sa jõuad keskikka, siis sa võid seda nimetada keskeakriisiks. Aga see on nagu hällist hauani see üks ja sama kriis tegelikult." Ta loodab ka, et keskeakriis kui selline kestab veel pikalt. "Kui see on ka läbi, siis on see minu jaoks nagu lõpu algus. Ma ikka tahan, et see kestaks lõpuni."

Südamekirurg Margus Viigimaa: arütmiat oleks võinud isegi rohkem olla

Lavastust vaatamas käinud Margus Viigimaa tõdes, et südamekirurgias on samuti inspiratsiooni vaja ja tegu on loomingulise tööga. "Ühelt poolt on teadmised, raamatud, internet, aga inspiratsiooni on ikka vaja." Inspiratsiooni saab Viigimaa ka teatrist. "Võib-olla rohkem saan muusikast, aga teater on ka väga põnev."

Ta tunnistas, et teemavalik oli "Südame sosina" puhul tema jaoks tõesti üllatav. "Mul oli mõningaid kahtlusi ja ma mõtlesin, et see võib olla väga huvitav, aga võib olla ka mitte nii huvitav. Tegelikult ta oli huvitav, ta oli omapärane ja ta oli ka väga õpetlik tükk."

Viigimaa oli südamearstina meelitatud sellest, et südamest on tehtud üks tükk, mis on poolteist tundi pikk ja igav ei hakka. "Süda tegi küll monoloogi, aga ta väga hästi tõi esile need probleemid, mis tegelikult on. On väga palju halbu asju, mis ei ole südamele head – kohvijoomine, alkohol, ületreenimine, vahepeal mittetreenimine, kaalutõus, dieedid. Kõik see on südamele kokkuvõttes halb."

Viigimaa märkis, et see kõik on väga eluline ja väga põnev. "Mul tekkis etenduse ajal mõte, just ajendatuna sellest Queeni-filmist, et Freddie Mercury suri 45-aastaselt, tal olid muidugi omad probleemid, aga ikkagi ma ei usu, et ta eriti oma südant kuulas. See süda oli ka tal üks probleem. Aga Brian May, kes on ju ka astrofüüsik, tema on kuidagi hästi rahulik ja tasakaalustav mees Queenis ja tema kindlasti kuulab oma südant, ja laulab siiamaani."

Ta märkis, et Lauri Saatpalu esitus, lähenemine ja sugestiivne hääl olid väga põnevad. "Sealt oli väga palju õppida. Väga huvitavad südamerütmid olid, seda arütmiat oleks võinud isegi natukene rohkem olla. Aga kõik see monotoonne südametöö – see palli peal hüppamine – see tegelikult väga meenutas reaalset südametööd."

Viigimaa tunnistas, et talle meeldis lavastuses ka infarktihetk. "Kui mees tunneb, et nüüd on minek, südamega on midagi väga halvasti, ja siis ta lõpuks ütleb, et "ma teen kõik su heaks", mis oli nagu palsam hingele ja mille peale süda rõõmustas. Aga hiljem selgus, et see oli lihtsalt mingi roietevaheline väike närv, väike valu ja kõik ilmselt pöördus samadesse rööbastesse tagasi."