16 raudteejaama üle Eesti on saanud endale venekeelse jaama nime. Võru raudteejaam seinal ripub jaamanimi Tulun, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on üks osa "Siberi lapsepõlve" projektist, me tähistasime kõik 16 raudteejaama, kust ešelonid 1949. aastal teele läksid nende sihtjaamade siltidega. Et Tulun asub siis Irkutski oblastis ja sinna viis rong, mis väljus 29. märtsil Võru raudteejaamast," selgitas näituse "Tsiber tarõn" autor Ave Taavet.

Jaamahooned ise on aga muudetud näituse pinnaks. Võru jaamahoone akende asemele ongi seatud fotod Siberi külamaastikest.

"Kuna Siberi lapsepõlv tegeleb just kollektiivse trauma mehhanismidega ja sellega, kuidas sealt edasi liikuda, siis maastikel võibki olla selline lepitav mõju. Nagu ütles üks märtsiküüditatu meile, siis maastikud ei ole mitte milleski süüdi, samas on neil väga oluline roll inimeste mälestuses ja Siberi kogemuses tervikuna," rääkis Taavet.

Pühapäeval märtsiküüditamist mälestama kogunenute, ise küüditamise üle elanute jaoks jäid need maastikud siiski võõraks.

"Need on Krasnojarski kraist, aga mina olin Šelehhovi linnas, Irkutski oblastis. Meil oli kaevanduse linn. Töötasime kaevanduses lastena. Väga rasket tööd tegime, kandsime neid raudteeliipreid õla peal ja rööpaid," meenutas küüditatu Ilse Sonn.

Pikemal vaatluses leidus neis piltides lõpuks ka midagi tuttavlikku.

Küüditatud vennad Pihused laususid, et pärast vabakäigule saades said nad tõepoolest ka Sajaani mägedes käia.

Näitus "Tsiber tarõn" jääb avatuks kuni juuni keskpaigani.

Märtsiküüditamise 70. aastapäev on lipupäev ehk Eesti lipp heisatakse esmaspäeval leinalipuna.