Mõni aasta tagasi taasavastas maailm tänu YouTube'i algoritmile Midori Takada "Through The Looking Glass" ja Hiroshi Yoshimura "Green" albumid. Sestsaati on Jaapani müstiline ambient-muusika olnud paljude melomaanide jaoks kõrgendatud tähelepanu all. Lisaks klassikute värsketele väljalasetele ilmus aasta algul USA uusambiendi duo Visible Cloaksi liikme Spencer Dorani kokku pandud kogumik "Kankyō Ongaku: Japanese Ambient, Environmental & New Age Music 1980-1990".

Võib-olla just sellepärast ongi ameerika kaunismuusika duo nii õige valik plaadifirma RVNG Intl seeria FRKWYS uueks sissekandeks. Plaadiseeria paneb kaasaegseid artiste paari mõjukate pioneeridega. Visible Cloaks on valinud koostööks Jaapani avangardistlikud heliloojad Yoshio Ojima ja Satsuki Shibano. Nelik kasutas loomingu jaoks generatiivse muusika printsiipe, rakendades meloodiate jaoks MIDI juhuvaliku programmi Wotja. See, et kompositsiooniks on appi võetud arvutiprogramm, ei tähenda, et muusika taga poleks piisavalt talenti - Satsuki Shibano on klassikaliselt treenitud pianist, kes tuntud Erik Satie ja Claude Debussy kaasaegsete tõlgenduste poolest. Yoshio Ojima kuulub aga Jaapani 80ndate ambient-liikumise huvitavamate näidete hulka.

Esimene heli, mis plaati kuulates kostub, on veepiisa langemine. Nii algab avalugu "Toi". Järgnevad kasvavad, ning siis taustale kaduvad elektroonilised toonid. On taas kuulda glitch'ilikke saunde, mis jäljendavad tilkumist. Minimaalse heliloomega lugu viivad edasi püsivad klaverinoodid ja koorilaulu ühtlast vokaali meenutav elektriorel. Selline kooslus meenutab vanemate Windowsi operatsionisüsteemide avaheli, mille lõi ambiendi esiisa Brian Eno. Lugudes "Lapis Lazuli" ja "Anata" kasutatakse Satsuki Shibano lõigutud vokaali eraldi instrumendina. Ruumis võnkuvad süntesaatoritoonid ja -piuksud tekitavad tunde, nagu kuulaks moonutatud liftimuusikat.

Jaapani ambient-muusikas kannavad traditsioonide tõttu olulist rolli ksülofon ja kellamängu löökpillid, mis ei puudu ka sellelt albumilt. Nende instrumentide lummavat kõla on kuulda palades "You", "Stratum" ja "S'Amours ne fait par sa grace adoucir (Ballade 1)". Neist viimane on keskaegse Prantsuse rüütlilaulu ballaadi meloodia järgi loodud mõtliku iseloomuga teos.

Drone-muusika elemendid avalduvad kõige paremini teoses "Atelier". Selle põhiinstrument on vibreeriv toon, mis muutub loo vältel järjest valjemaks ja võimukamaks, aga teeb seda mõjumata ruttavalt ja närviliselt. Taustale on peidetud võluv klaverimäng ja ebamäärased glitch-hääled. Albumit lõpetav "Canzona per sonare no.4" on üles ehitatud süntesaatori ja klaveri kordustele.

Plaadil kohtuvad neliku erinevad muusikalised maailmad, kus elavad harmoonias klassikaline minimalism, elav elektroonika ja ambient. Mitmes loos on kuulda loodussalvestusi, neist korduvalt esineb voolava vee efekt. See loomulik keskkond, kus kõik on tüüne, tekitab ebamaiselt häirimatu tunde. Tegemist on muusikaga, mis sobib atmosfääri looma nii joogaklassi kui üksi kodus mediteerides.