Eesti Muusika Päevadel leiab kuulamist nii kogenud uue muusika fänn kui ka alles uudistaja. Tänavune festival Eesti Muusika Päevad toob kuulajateni uut muusikat mitte ainult Eestist, vaid üle kogu maailma, sest võõrustatakse rahvusvahelist nüüdismuusika rändfestivali World Music Days, samuti toimuvad mitmed esiettekanded.

Tänavune festivali teema on "Läbi laulude metsa", mis toob fookusesse koorimuusika. Festivali avamine toimub neljapäeval, 2. mail kell 18 Tallinna Hobujaama ristmikul helikunstilise vaatemänguga, millele on sättinud muusika Timo Steiner ja Sander Mölder ning teinud koreograafia Teet Kask. Festivali pidulik avakontsert "Lagunemise ilu" toimub 2. mail Lennusadamas. Seal kantakse ette Tatjana-Kozlova Johannese uudisteos.

Festivali ühe kunstilise juhi Timo Steineri sõnul on tänavune festival mitmekordselt eriline. "Aastal 1979 kuuldi esimest korda suuremas mahus Eesti heliloojate uut muusikat ühele festivalile konsentreerununa, sellest sündmusest on nüüd 40 aastat ja jätkuvalt on festival Eesti Heliloojate Liidu aasta peasündmus." Seetõttu on tema sõnul eriti sümboolne, et sünnipäeva festivalil kuuleb suurt hulka nii uut kui ka klassika staatuse saavutanud Eesti heliloojate muusikat kõrvuti maailma heliloojate teostega.

Igal aastal kuuleb festivalil umbes 30 uudisteost. Steiner tõi välja ka kunsti kohaloleku festivalil tänu Disaini- ja Arhitektuurigaleriis olevale näitusele "Helimasinad", kus tutvustatakse isemängivat viiulimasinat ja muid installatsioone.

"Ka Koto ja kandle ühiskontsert Arvo Pärdi keskuses on uudne ja põnev – geograafiliselt kauged ja samas lähedased kõlasugulased. Lisaks on ägedad minikontserdid – väikesed paarikümneminutilised kontserdid Kunstiakadeemias ja esimest korda on koostöö džässmuusikutega," märkis Steiner. Kontsert "Džässi spektrid" viib kontserdikülastajad teekonnale, kus kõrvuti Eesti ja välismaiste džässmuusikutega astuvad poetry slam'il üles luuletajad. Artistide seas on Laura Põldvere, Villu Veski, Mingo Rajandi jpt.

Elektroonilise muusika helilooja ja artisti Ekke Västriku sõnul on oluline, et heal tasemel loodud uut muusikat avalikult esitatakse ja et sellest ka räägitakse. "Kaasaegse muusika juurde ei ole võib-olla nii lihtne jõuda, kui sul ei ole juba endal selle suhtes suurt huvi. Kuna Eesti Muusika Päevade programm on väga mitmekesine, siis jõuab ka uue muusika juurde inimesi, kes muidu kontsertsaalist pigem eemale hoiaksid."

Tema sõnul on Eesti Muusika Päevade pidu heliloojatele ja interpreetidele, kus kontsertide järgselt toimub sageli mitmeid mõttevahetusi ja ehk on võimalik teha ka üldistusi praeguse aja heliloomingu suhtes laiemalt.

Festival on tänavu laiema haardega. Näiteks toimub Eesti Raadio 1. stuudios Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambli kontsert "Uus sirakas", kus näeb muu hulgas iseehitatud instrumente. Tartus esineb Grammy võitnud Läti raadio koor. Frotee Records esitleb uut väliseesti helilooja Olev Muska kogumikplaati. Lavastaja Mart Kangro tuleb koostöös Ansambel U:-ga välja lavastusliku kontserdiga Kanuti Gildi SAALis. Eesti Kunstiakadeemias toimuvad tasuta lühikontserdid.

Esitajate seas Eesti tippkollektiivid – Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein, kammerkoor Collegium Musicale, vokaalansambel Vox Clamantis jpt. Olulisel kohal on ka süvamuusika ja teiste muusikaliste suundumuste – nagu jazz ja pärimusmuusika – dialoogi astumine.

Festival Eesti Muusika Päevad 2019 toimub 2.–10. maini Tallinnas ja Tartus. Tänavu võõrustatakse rändfestivali World Music Days, mis toob Eestisse üle 200 helilooja ja artisti välismaalt.