Arvustus. Metselajad Inglismaal
Julian Clary
"Perekond Julged lähevad puhkama"
Inglise keelest Heija-Liis Ristikivi
Tammerraamat
308 lk.
Ei ole esimene kord, kui tuleb häbiga tunnistada, et mindi raamatust läbi nagu kamm karvust, kuhugi kinni jäämata, midagi vahele võtmata. Siuh, säuh, valmis... ainult ei olda enam nii noor, et ainuke küsimus oleks, millal on kirjandi/ümberjutustuse esitamise tähtaeg. Õkskõik, kas käsitletavast midagi tegelikult külge jäi, jultumusega on ennegi võimatuid olukordi lahendatud... nojah, mitte just alati.
Lühidalt, kogu selle naljaraamatu nali on, et peategelased, perekond Julged, on tegelikult hüäänid, kes toimetavad sel vanal heal Inglismaal, püüdes olla vanad head inglased. Mis neil muidugi välja ei tule, sest hüäänid ikkagi ja põhjustab rohkesti koomilisi situatsioone. Ah juba seda vaeva, kui su tagumised jalad on lühemad kui esimesed, aga ülikond tuleb ära ja välja kanda. On ju naljakas.
Meenutab tasapisi tekkinud eelarvamust vahel harva telepurgi sõiduplaani vaadates. Komöödia, tähendab, naljad on tort näkku või muidu aprillinali. Põnevikus jõllitavad kõik kõiki, joovad nii palju kohvi, et kogu tegevus peaks käima pissuaaride... vabandust seksismi pärast... tahtsin öelda, uniseks kemmergus. Kemmerg on murdesõna ja sellena veel lubatud! Märul... ma võin stroboskoopi ka vaadata, teate.
Vanaks, vanaks hakatakse jääma. Torisetakse kui üks elatanud erumajor oma klubis, et portvein ei ole enam nii halb kui vanasti, hobused on reeturid, kased lollid ja isegi tort näkku pole enam see. Kui kaunis ja pingeline oli tort näkku naljale üles ehitatud jupp filmist "Suur võidusõit", kui publik hoidis hinge kinni, et millal ometi Tony Curtis oma saab, Jack Lemmonil on juba ammu sokid sefiiris... ah, olid ikka ajad.
Kui oled endas eelarvamuse tuvastanud, on vahel huvitav üritada välja kaevata, kust see tuleb. Eks eelkirjeldatust, kust mujalt. Vaat, Donald Bisset, vaat J. R. R. Aga nüüd mingi koomik tuleb siin nalja rebima.
Julian Clary ongi koomik. Ongi kõik seletatud, miks ohjeldamatult kildu rebitakse. Kui mees on briti publikuga harjunud ja sellega arvestanud, siis pole ime, et mõne teise mehe arusaamatus tuleb asjatundmatusest. Seal võib sada nalja sees olla, aga kuna inglise plääsikombeid ei tunne, ongi pärlid notsu ette. Võibolla on need pärlid.
Teine tuhk pähe, et kangesti tahaks kogu aeg tagasi tõlkida, aga nii palju seda inglist ka ei osata. Oletatavasti on seal sees olnud keelenalju, mida isegi hea tõlkija vaatamata kõigile äratuntavatele pingutustele ei jaksanud edasi anda. Ega need ehk kõik ka seda väärt olnud, raamatu lõpus on kogumik isahüaani naljadest ja... Homer Simpson on vaimukam meesterahvas.
Vaat, läks seekord õnnetult lugemisega.
Võibolla hakatakse vanaks jääma.
Või oli lihtsalt paha tuju.
Toimetaja: Valner Valme