New Yorgi viimase kümne aasta kõige huvitavama bändi juured on Sub-Sahara polürütmilises biidis, ameeriklannast Aafrika muusika entusiasti Meshelle Ndegeocello laiaulatuslikus loomingus ja muidugi enda kodulinnas, eeskätt sadu teisigi artiste mõjutanud nähtuses nimega Talking Heads.

Kuid see oli ammu, siis kui kollektiivis tegutses veel laulukirjutaja ja produsendina Rostam Batmanglij. Eelmise plaadi "Modern Vampires of the City" ja pika tuuri järel lahkus Rostam, et keskenduda bändi Discovery arendamisele. Teine põhitüüp Ezra Koenig põrutas läänerannikule uut inspiratsiooni saama. Need koosseisulised ja geograafilised muudatused on tähtsad faktorid Vampire Weekendi neljanda albumi täiuselähedaseks kujunemisel. 

Trioks jäänud grupi plaat "Father of the Bride", mis on kuue aasta pikkuse vahe järel esimene, on 18 loost koosnev detailne ja mitmekülgne teos. Paks nagu romaan, raske kui – laenates raamatumaailma kujundit – tellis. Ja algusest lõpuni õnnestunud peateos bändilt, kes oleks äärepealt veel kolm aastat varem lõpetanud. Koenigit võlus California vaib ja sound – põline newyorklane vajutas seda lahkelt ja rohkelt uude materjali nii mitmes mõttes, et uus plaat on sama plastiline kui kaasaegne California elu.

Kuid kõige tugevam mõjutaja on mõningase üllatusena Kasey Musgrave, kelle muusika on bändi enda sõnul albumi tegemist otseselt inspireerinud. Uue põlvkonna kantriprimadonnat külalisena siiski ei kuule, aga näiteks duett Daniellega õdede triost Haim on tiivustust saanud just sest vallast. Külalised on veel briljantne Steve Lacey ansamblist The Internet ja Vampire Weekendi auliige, produtsent Ariel Rechtshaid.

Kompleksne ja täiuselähedane segu popist, folgist, kantrist ja elektroonikast võib tegijatele jätta vähe arenguruumi tulevikuks, kuid siin ja praegu on see parim Ameerika muusika 2019. aastal.