Arvustus. Lõppenud loo tuttavalt terviklik laiendus
Uus film kinos
"Lelulugu 4" (Toy Story 4)
Lavastaja Josh Cooley
7,5/10
Kuna üheksa aastat tagasi linastunud Pixari Leluloo-frantsiisi kolmas osa pani harmoonilise punkti Kauboi Woody ja teiste ikooniliste antropomorfiseeritud lelude seiklustele, oli "Lelulugu 4" väljakuulutamisse kerge suhtuda skeptiliselt. Ent küsimus, kas tõesti suudab neljas osa pakkuda veel midagi sisuliselt värsket või on see vaid järjekordne Disney rahamasin, mille enamuses järgedel või vanemaid filme elustaval nostalgial põhinevaid ilminguid võib kinokavas niigi aasta ringi kohata, sai ootamatult positiivse vastuse. Tuttavatest motiividest, ent ka humoorikatest ideedest kubisev südamlik ja seikluslik perefilm pakub pixarlikult tervikliku ning emotsionaalse filmielamuse.
Elamus toob karakterikeskne looarendus, mis seab seekord filmi peategelasele Woodyle ette uue eksistentsiaalse kriisi. Seni oma omaniku, nüüd lasteaiaealise Bonnie heaolule lojaalselt pühendunud Woody elab olukorras, kus tema missioon saab vähe rakendust ja mälestustes painavad minevikku jäänud ilusad ajad eelmise omaniku Andyga. Elumuutustega kohaneva Bonnie toetamisel uut hoogu leida püüdes satub põhimõttekindel Woody käsitöötunnis loodud Luhviku ehk ühekordsest lusikas-kahvlist tehtud lelu hooldajaks. Prügist elustatud Luhvikul on vaja tõestada, et on lemmiklelu, mitte praht. Ja kui pere võtab ette suve viimase rännu, satuvad Woody ja juba eelmistest osadest tuttav leluseltskond sündmusterohkele teekonnale, mis aitab Woodyl taas end leida.
Uue leidmise, vanast lahti laskmise ja põhimõtete ümber kujundamise teekond tiksub "Lelulugu 4" taustal, kui Woody satub kokku nii uute tegelastega kui kaua kadunud sõpradega, kellega kohtumine aitab tal paremini mõista leluks olemise mitmekesisust ja iseennast. Rohkelt põgenemisi ja päästmisi sisaldav süžee kätkeb ka kõhedust tekitavaid popkultuurilisi seoseid pahatahtlikumate tegelaskujudega, kellele film annab sümpaatse lõpplahenduse, näidates, et kedagi ei tasu liiga kergelt pahalaseks tembeldada.
Tegelaskujude põhised ja ka helilised viited pakuvad vanemale vaatajale kihte, millega lastele suunatud film ka endale eakohasemaks muuta. Vanemale auditooriumile annab lisaväärtust ingliskeelse versiooni peibutav näitlejaskond, kelle hulgas uue tegelaskuju Luhviku hääl Tony Hale ("Arrested Development", "Veep"), "Mad Menist" tuntud Christina Hendricks (sundimatult kõhe antagonist Gabby Gabby) ning energilise dünaamikaga koomikuduo Keegan-Michael Key ja Jordan Peele kui pööraste ideedega Jänku ja Prääksu.
Võimsa ja liigutava "Pahupidi" kaasstsenarist Josh Cooley seob koos kaasstsenaristidega oma režissööridebüüdis tegelaste eripära ja arengu haaravalt looga, mis kohati küll toetub veidi liiga mugavatele kokkusattumustele. Sündmustikus leidub õnneks karakteri- ja filmimaailmapõhist huumorit ning üldinimlikult liigutavaid hetki sentimentaalsusse või loo tempot hakkivasse sketšilikkusse kaldumata. Kuigi film tundub loo struktuuri ja tempo poolest tuttav, on tegelased ja nende areng see, millega lugu end õigustab, kuigi jutustuslaad pole just erakordne.
Filmi köiyvusele aitab kaasa kirev ja võrratu visuaal, kus pääseb mõjule detailirohkus. Koos Pixari puhul ootuspärase laia emotsionaalse skaalaga on neljas "Lelulugu" meeleolukas ja muhe perefilm, mis jääb küll eelkäijaile alla, ent pigem särab oma aastakäigu žanrikaaslaste seas.
Toimetaja: Valner Valme