Kuraator Heidi Balleti näituse lähtepunkt on küsimus, kuidas kliimakaose põhjustatud psühholoogilised reaktsioonid avaldavad poliitikale reaalset mõju. Näitus toob vaatajani fiktsionaalse uurimuse omamise ja kuulumise ideede kohta just seoses maaga.

Lähikümnenditel on valdavalt soovitud end füüsilistest paikadest lahti siduda ja globaliseeruvasse maailma kuuluda, kliimakriis on aga konkreetsesse paika kuulumise idee jälle aktuaalseks muutunud. Nende ideede kõrvutamine annab võimaluse vaadelda, kuidas erinevad kujutised – maailmast, rahvusriigist, külast, perekonnast – mõjutavad seda, mille eest hoolitsemist inimene oma vastutusena tajub. 

Näituse pealkiri on laenatud 1985. aasta Pat Benatari poplaulu "We belong" ("Me kuulume") sõnadest. Mõni kuu pärast seda, kui "We Belong" jõudis läänemaailma poptabelite tippu, kuulutas Mihhail Gorbatšov välja perestroika, pärast mida hakkasid eestlased avalikult Nõukogude Liitu kuulumise vastu meelt avaldama ning protestina alguse saanud keskkonnateadlik liikumine panustas olulisel määral ka Eesti iseseisvuse taastamisse. Lähtudes nii rahvusvahelistest kui kohalikest uurimustest, käsitleb näitus tõusuteel oleva rahvusluse ja keskkonnateemade vahelist suhet.

Osalevad kunstnikud Angela Anderson ja Angela Melitopoulos, Adam Avikainen, Cian Dayrit, Jonathas de Andrade, Bram Demunter, Silje Figenschou Thoresen, James T. Hong, Edith Karlson, Ana Mendieta, LaToya Ruby Frazier, Maarten Vanden Eynde ja Musasa, Ana Vaz ja Tristan Bera.

Uurimistöösse panustasid: Marika Agu ja Francisco Martinez, Konstantinos Doumpenidis ning Tanel Rander.