Kuraator Heidi Balleti sõnul on näituse lähtepunkt küsimus, kuidas kliima kaose põhjustatud psühholoogilised reaktsioonid avaldavad poliitikale reaalset mõju. Näitus toob vaatajani fiktsionaalse uurimuse omamise ja kuulumise ideede kohta just seoses maaga.

"Kuraatorina on praegu raske mööda vaadata kliimamuutustest. Ma nimetaks seda isegi kliimahävinguks, sest mulle tundub, et paljud ei mõista, kui tõsine see on. Muidugi, kui me mõtleme aastast 2100, siis ei mõtle me endi elust aga minu arvates loome sellega väga suure probleemi, millega meil tuleb tegeleda," ütles ta "Aktuaalsele kaamerale".

Lähikümnenditel on valdavalt soovitud end füüsilistest paikadest lahti siduda ja globaliseeruvasse maailma kuuluda, kliimakriis on aga konkreetsesse paika kuulumise idee jälle aktuaalseks muutunud. Nende ideede kõrvutamine annab võimaluse vaadelda, kuidas erinevad kujutised – maailmast, rahvusriigist, külast, perekonnast – mõjutavad seda, mille eest hoolitsemist inimene oma vastutusena tajub, seisab näituse kirjelduses.

Näituse pealkiri on laenatud 1985. aasta Pat Benatari poplaulu  "We belong" ("Me kuulume") sõnadest. Mõned kuud pärast seda, kui "We Belong" jõudis läänemaailma popmuusika edetabelite tippu, kuulutas Mihhail Gorbatšov välja perestroika, pärast mida hakkasid eestlased avalikult Nõukogude Liitu kuulumise vastu meelt avaldama ning protestina alguse saanud keskkonnateadlik liikumine panustas olulisel määral ka Eesti iseseisvuse taastamisse. Lähtudes nii rahvusvahelistest kui kohalikest uurimustest, käsitleb näitus tõusuteel oleva rahvusluse ja keskkonnateemade vahelist suhet.

Näitusel osalevad kunstnikud Angela Anderson ja Angela Melitopoulos, Adam Avikainen, Cian Dayrit, Jonathas de Andrade, Bram Demunter, Silje Figenschou Thoresen, James T. Hong, Edith Karlson, Ana Mendieta, LaToya Ruby Frazier, Maarten Vanden Eynde ja Musasa, Ana Vaz ja Tristan Bera.