Anu Liinsoo: linnahalli tulevik on poliitilise otsuse taga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Tallinna linnahalli tulevik sõltub eelkõige Euroopa komisjoni riigiabi otsusest, kuid mis linnahalli täpsemalt tuleb, peab otsustama valitsus. Kultuuriminister Tõnis Lukas on öelnud, et Linnahall võib saada peale konverentsikeskuse ka ooperimaja funktsiooni. Linnahalli AS on seni tegelenud sellega, et majja tuleksid kontserdisaal ja konverentsikeskus.

Veel 15 aastat tagasi etendatud linnahallis muusikali "Grease". Vahepeal pandi linnahall kinni ja kogu selle aja jooksul on arutatud, mis saab edasi. Küsimus on selles, et kas 15 aasta pärast on linnahallis ooperimaja, kontserdisaal, konverentsikeskus või hoopis midagi neljandat.

Kuna linnahalli saatuse üle on arutatud pikalt, on veel variant ka see, et ka 15 aasta pärast pole kuhugi jõutud. Tallinna Linnahalli AS-i juhatuse esimees Anu Liinsoo loodab, et nii kaua arenguid ootama ei pea. Kõik on tema hinnangul poliitilise otsuse taga. Kui aga otsus tehakse, kuluks ehitamisele ja projekteerimisele kokku vähemalt viis aastat.

"Rahvusooperimaja eeldab oluliselt suuremaid ümberehitusi, neil on vaja kõrgemat lavatorni ja oluliselt suuremat lavasügavust. Aga kuna see hoone ja kontserdisaal on muinsuskaitse all, siis see eeldab ka päris põhjalikke läbirääkimisi muinsuskaitsega," tõdes Liinsoo "Aktuaalsele kaamerale". "Kui esialgse plaani järgi on investeeringuvajadus 113–115 miljonit, siis rahvusooperi ehitamine läheb kindlasti oluliselt kulukamaks."

Ka rahastuse osas on käinud läbi mitmeid variante, kes võiksid nii-öelda õla alla panna – näiteks nii kultuurkapital kui ka erainvestorid.

"Täna ei ole veel konkreetseid huvilisi välja tuua. See plaan ja kõik arvutused näitavad, et lähteinvesteering peab tulema avalikult sektorilt, et kui see maja on valmis ehitatud, siis ta võiks ära tasuda ka eraoperaatorile," lisas Liinsoo.

Kultuurkapital saab aidata rahastada kultuuriehitisi hasartmängumaksu laekumisest, millest üks osa läheb eraldi ehitustegevuseks. Küll aga saavad nad korraga rahastada kaht projekti – praegu on neil maksta veel nii Eesti Rahva muuseumi hoone kui ka EMTA uut maja. Seda 2023. aastani.

"See ei tule meie toetuste arvelt, selleks on eraldi rahakott. See laekumine on 8 miljonit aastas ja kui nüüd mõelda sellele, et linnahalligagi seoses on erinevaid maksumusi välja käidud – 120 miljonit kuni 200 miljonit – ja tahta seda rahastada puhtalt kultuurkapitali vahenditest, siis see võtaks väga-väga pika aja," tõdes kultuurikapitali juht Kertu Saks.

Lisaks Estonia teatrile tunneb linnahalli vastu huvi ka Eesti riiklik sümfooniaorkester, kes soovib, et sinna tuleks korralik kontserdimaja. Kultuuriminister Tõnis Lukas on lubanud arutada Linnahalli ehitusega seonduvat valitsuskabinetis ülejärgmisel nädalal.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: