Aivar Mäe on rääkinud rahvusooperi linnahalli viimisest juba aastaid. Mahute te sinna koos ära?

See on rohkem küsimus arhitektidele, mis võimalused ja lahendused seal on. Alustuseks, on väga hea meel, et me arutame järgmist kulka investeerimisobjekti, sest kui nüüd kolm objekti on valmis, siis ka kultuurkapitali poolt tuli initsiatiiv, et me ühiskonnana selle teema üles võtaksime, sest ka rahvusvaheliselt see on üks paremaid ja unikaalsemaid rahastusmudeleid, mis selliste suuremate objektide rahastamiseks ka laias maailmas välja mõeldud on.

Ma kujutan ette, et teil on mingisugused oma plaanid juba tehtud. Kas ooperisaal, kontserdisaal saavad olla üks ja seesama? Linnahallis ruumi lõputult ka ei ole.

Seal on erinevaid mõtteid, need on arutelu all. ERSO poole peal oleme ju ka mitmed aastad arutanud, töötanud selle nimel, et mis meil hetkel pealinnast puudu on. Ilmselgelt, mõlemad sellised suuremad saalid saalidena on puudu. Aga kui me räägime saalist, siis see on ainult üks osa kompleksist. Me ei vaja järjekordset - kui saaliehituslikult rääkida - kingakarpi, mis on päev otsa suletud ustega ja võib-olla väljavalitud saavad õhtul sinna ligi.

Kõrvalt, Helsingist on hea näide, kuidas nad mõtestasid ümber raamatukogu kui sellise ja Oodi keskus sellise vabaajakeskuse või kultuurilise keskusena väga hästi toimib. Kui me Eestis räägime... või me ju olemegi muusikamaa ja meie parim visiitkaart on meie klassikaline muusika, heliloojad, dirigendid, siis miks mitte, et meie kvaliteetne avalik ruum ei võiks olla muusika fookusega.

Ma ikka ei saa täpselt aru. Kas te Aivar Mäega olete seljad kokku pannud ja arendate ühte ühist projekti või käib praegu väike võistlus, kumb enne linnahalli endale saab?

Me üritame muusika valdkonnas ikkagi hoida kokku, nii et palju arutame ju omavahel. Muusikanõukogu positsioonilt on meil plaanis ka üks avalikum arutelu, kus ka ajakirjandus on kindlasti kaasatud.

Millal selle projekti võiks ellu viia? Raha lähiaastatel veel tulemas ei ole?

Need projektid võtavad igal pool aega vähemalt 10-15-20 aastat. Ja ka seesama, kvaliteetse avaliku ruumi mõte on konkureerimaks väheneva tõmbejõuga kaubanduskeskustega, mis meil on praegu pealinnas põhiliselt tsentrumid. Aga kuhu me võiksime tulevikus viia turisti, kus me võiksime oma inimestele tekitada kvaliteetset tegevust, ongi just selline kultuurilise külgetõmbega keskus.