Ivar Heinmaa sarjast "Tšernobõl": see näitab, kui tühine oli inimhing

Foto: Kaader treilerist

Kultuurisaade "OP" avas koos poliitik Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, ajakirjanik Toomas Sildami ja operaator Ivar Heinmaaga nii HBO hinnatud minisarja "Tšernobõl" kui ka värskelt eesti keeles ilmunud Sergi Plohhi raamatut "Tšernobõl: tuumakatastroofi lugu".

Operaator ja režissöör Ivar Heinmaa kinnitas, et ta on käinud Tšernobõlis kokku kuus korda. "Esimene kord oli 1997. aastal, kui me tegime Soome YLE-ga ühte dokumentaalfilmi," sõnas ta ja lisas, et selle raames käis ta katastroofipiirkonnas kolm korda järjest. "Uuesti käisin 2011. aastal, kui tegin enda filmi "Tšernobõli samuraid", ja pärast olen käinud veel ka Soome YLE2-ga."

"Kui ma seal juba esimestel kordadel käisin, siis tundus, et väga huvitav oleks teha film ka Eesti päästjatest, kes sinna viidi," sõnas Heinmaa ja rõhutas, et viimase tõuke filmi tegemiseks andis Jaapanit tabanud võimas tsunaami 2011. aasta kevadel.

Samuti tõdes ta, et HBO minisari "Tšerbonõl" annab inimestele, kes sellest katastroofist midagi ei tea või enam ei mäleta, väga hea pildi. "See näitab, kui tühine inimhing oli, kuidas neid ohverdati, et suuremat katastroofi ei tuleks," mainis operaator, lisades, et kui robotitega ei õnnestunud enam mingit tööd teha, saadeti peale inimesed. "Palju on ka vaeva nähtud erinevate lokatsioonide väljaotsimisega, kostümeerijad ja kunstnikud on väga kõva töö ära teinud."

Värskelt eesti keeles ilmunud Sergi Plohhi teose "Tšernobõl: tuumakatastroofi lugu" muudab ajakirjanik Toomas Sildami arvates oluliseks juba see, et raamatu on kirjutanud ukrainlane. "Ma ei ütle midagi halba väliskirjanike kohta, aga on usaldusväärsem, kui kirjutab inimene, kes on ise selles riigis elanud," sõnas ta ja selgitas, et Plohhi on ajaloolane, kes on pääsenud ligi arhiividele ja rääkinud väga paljude inimestega. "See on lugu sellest suletud süsteemist, mis valetas ja varjas ning kes suhtus väga kergekäeliselt kõiksugustesse hoiatustesse."

"Ma kujutan ette, et seda raamatut on kergem lugeda kui filmi vaadata, sest kui film kulgeb omasoodu edasi, siis raamatu saad vahepeal käest ära panna ja mõelda," ütles ta ja rõhutas, et kui praegu veel on see privileeg, et autor saab rääkida inimestega, kes olid ise Tšernobõlis kohal, siis neid jääb aina vähemaks. "Varsti on ainult mälestused ja mingid dokumendid, aga kindlasti võib sellest veel raamatuid kirjutada."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: