Tarmo Soomere: kui teadlased kaovad, me ei pruugi seda märgata viis aastat ({{commentsTotal}})

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rääkis "Kirjandusministeeriumis" kogumikust "Teadus kolme minutiga", mille algatas tema ja koostas Ebe Pilt. Soomere mõtiskles ka teaduse seisust ühiskonna asjus.

"Teadus on võrdlemisi keerukas olukorras," rääkis akadeemik Soomere. "Kui arst kaob ära, siis me jääme haigeks, sureme ära. Kui stjuardessid streigivad, ei saa me lennata. Kui teadlased kaovad aastaks, kolmeks või viieks, me seda ei märkagi."

"See paneb neile kohustuse, kui nad üldse tahavad teaduses pikemalt olla, ennast väga kuuldavaks teha," nentis Soomere. "Akadeemia poolelt me oleme püüdnud seda kohustust igat moodi teatavaks teha, selgitada ja võimendada. Ja kolme minuti loengud on pigem üks pakutud võimalus, millest noorteadlased kiiresti kinni hakkasid. Et enese peegelpilti näha."

"Võibolla üks pisikene moment, mis akadeemia jaoks on oluline, aga muu maailma jaoks mitte: me oleme Eestis palju rääkinud sellest, et meil on kolm eraldi mätast, kes üksteisega ei suhtle: teadusmaastik, tööstus, majandus ja riigipidamine," lausus Soomere. "Me oleme saanud nii kaugele, et noorte teadlaste tekitatud elegantne sisuloome on üles võetud riigisüsteemi, antud juhul rahvusringhäälingu poolt, ja kommertsialiseeritud erakirjastuse poolt. See on nagu kvaliteet-kinnisvara, teaduse kommertsialiseerimine, kõik sellest räägivad, keegi pole teinud. Me lõime hea näite sellest, kuidas elegantne, sädelev loome on võimalik valada paberile.

"Need inimesed, kes end praegu siin raamatus esitlesid, nemad on otsustajad 10-15 aasta pärast ja nende nägu on Eesti 20 aasta pärast," tõdes Tarmo Soomere lõpetuseks.

Vaadake saatelõiku videost.



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: