Tartu Kunstimajas avatakse saksa pressifotode näitus ({{commentsTotal}})

"Müüri langemine. 10.11.1989. Berliin" Autor/allikas: Barbara Klemm

Tartu Kunstimaja suures saalis avatakse neljapäeval, 4. mail saksa pressifotode näitus "Ajahüpe / Zeitsprung".

Saksa Välissidemete Instituudi koostatud, saksa fotoajakirjandusele pühendatud näitus toob Tartusse fotoajaloo tippautorid Erich Salomoni ja Barbara Klemmi. Pildiajakirjanduslik fotograafia peegeldab paremini kui ükski teine meedium ajaloolise situatsiooni eripära, teatab Tartu Kunstimaja.

Ehkki Salomoni ja Klemmi elutöid lahutab viiskümmend aastat, järgivad nad siiski samu eesmärke. Mõlemad dokumenteerivad omal moel seda, mis köitis nende tähelepanu. Nad näitavad maailma olemust ja jäävad avatuks ümbritsevale reaalsusele. Kumbki neist ei võta ise sündmustest osa ega tegele ka millegi paljastamisega, vaid peavad alati meeles kujutatava väärikust.

Näituse "Ajahüpe / Zeitsprung" avamisel neljapäeval, 4. mail kell 18 osalevad ka instituudi peasekretär Ronald Grätz, Michael Biedowicz ajakirjast ZEITmagazin ja Saksa suursaadiku asetäitja Reinhard Wiemer.

Näitus jääb avatuks 28. maini.

Erich Salomon (1886–1944) oli saksa fotograaf, kes alustas pildistamisega alles 41 aasta vanusena. Ta töötas peamiselt ajalehele Berliner Illustrirte Zeitung ning oli tuntud oma varjatult tehtud poliitikute ja seltskonnategelaste fotodega. Muuhulgas pildistas ta salaja ka Kellogg-Briandi pakti allkirjastamist, ent tema fotode hulgas on ka üksikuid ühiskondlike reportaaže. Teise maailmasõja ajal keeldus Salomon ajakirja Life kutsest kolida Ameerikasse ning suri 7. juulil 1944 Auschwitzi koonduslaagris.

Barbara Klemm (sündinud 1939) töötas 45 aastat ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung. Tema tehtud fotod Saksa poliitikutest on nüüdseks saanud osaks sakslaste ühisest visuaalsest mälust. Ajakirjanikuna ei olnud ta kunagi pealetükkiv ning seetõttu on ta pääsenud ligi paljudele isikutele ja sündmustele nende tavalist igapäevaelu segamata. Valides pildistamiseks hetke enne või pärast sündmuse kulminatsiooni, suudab Klemm vältida poliitika lavastuslikkust.

Toimetaja: Madis Järvekülg



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaader filmist "Hiina van Goghid"
ETV ekraanil linastub kuus Pärnu filmifestivali dokumentaali, toimub ka rahvahääletus

3. kuni 9. juulini toimub Pärnu XXXI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Lisaks paljudele filmidele, mida on võimalik üle Eesti kinoekraanide vahendusel vaadata ja mida hindab rahvusvaheline žürii, jõuab ETV ekraanile kuus dokumentaalfilmi.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.