Tartu Kunstimajas avatakse saksa pressifotode näitus ({{commentsTotal}})

"Müüri langemine. 10.11.1989. Berliin" Autor/allikas: Barbara Klemm

Tartu Kunstimaja suures saalis avatakse neljapäeval, 4. mail saksa pressifotode näitus "Ajahüpe / Zeitsprung".

Saksa Välissidemete Instituudi koostatud, saksa fotoajakirjandusele pühendatud näitus toob Tartusse fotoajaloo tippautorid Erich Salomoni ja Barbara Klemmi. Pildiajakirjanduslik fotograafia peegeldab paremini kui ükski teine meedium ajaloolise situatsiooni eripära, teatab Tartu Kunstimaja.

Ehkki Salomoni ja Klemmi elutöid lahutab viiskümmend aastat, järgivad nad siiski samu eesmärke. Mõlemad dokumenteerivad omal moel seda, mis köitis nende tähelepanu. Nad näitavad maailma olemust ja jäävad avatuks ümbritsevale reaalsusele. Kumbki neist ei võta ise sündmustest osa ega tegele ka millegi paljastamisega, vaid peavad alati meeles kujutatava väärikust.

Näituse "Ajahüpe / Zeitsprung" avamisel neljapäeval, 4. mail kell 18 osalevad ka instituudi peasekretär Ronald Grätz, Michael Biedowicz ajakirjast ZEITmagazin ja Saksa suursaadiku asetäitja Reinhard Wiemer.

Näitus jääb avatuks 28. maini.

Erich Salomon (1886–1944) oli saksa fotograaf, kes alustas pildistamisega alles 41 aasta vanusena. Ta töötas peamiselt ajalehele Berliner Illustrirte Zeitung ning oli tuntud oma varjatult tehtud poliitikute ja seltskonnategelaste fotodega. Muuhulgas pildistas ta salaja ka Kellogg-Briandi pakti allkirjastamist, ent tema fotode hulgas on ka üksikuid ühiskondlike reportaaže. Teise maailmasõja ajal keeldus Salomon ajakirja Life kutsest kolida Ameerikasse ning suri 7. juulil 1944 Auschwitzi koonduslaagris.

Barbara Klemm (sündinud 1939) töötas 45 aastat ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung. Tema tehtud fotod Saksa poliitikutest on nüüdseks saanud osaks sakslaste ühisest visuaalsest mälust. Ajakirjanikuna ei olnud ta kunagi pealetükkiv ning seetõttu on ta pääsenud ligi paljudele isikutele ja sündmustele nende tavalist igapäevaelu segamata. Valides pildistamiseks hetke enne või pärast sündmuse kulminatsiooni, suudab Klemm vältida poliitika lavastuslikkust.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kuberneri aed

Kuberneri aia monumendi konkurss jäi tulemuseta

Riigikogu kantselei korraldatud konkurss Kuberneri aeda omariikluse monumendi leidmiseks ei toonud otsitud tulemust. Kolm kunstiliselt paremat võistlustööd saavad auhinnaraha kätte, kuid žürii otsustas üksmeelselt, et ükski neist ajaloolisesse aeda ei sobi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: