Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale ({{commentsTotal}})

Mikk Pärnits
Mikk Pärnits Autor/allikas: Siiri Kumari

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Sain veel palju muljeid kuulata, hakkas päris kurb. Kui lugesin hipiplika lugu, siis hakkas nagu parem. Et selliseid inimesi veel leidub ning et mingi mässuvaim on veel elus. Et neiu puudutas tõsiselt kellegi närvi, sai aimu Berk Vaheri vastuargumentidest ning ilmselt ka Facebooki seintel toimuvatest aruteludest. Lugesin ka Vaheri vastulööki ning nägin selles pigem solvumist kui vastuargumente: koheselt toimus vastandumine, lahingujooned olid tõmmatud ja emotsionaalne jauramine hakkas kenasti peale. Kuid mida see neiu siis nii valesti ütles?

Koheselt meenus pea kuu tagasi ilmunud Tiiu Kuurme arvamusartikkel, milles on paralleele hetkel aktuaalse looga. Nimelt osutas Vaher asjaolule, et see ärakäimine ja mäss ei vii omakorda koduse olukorra parandamiseni. Solvuvat tooni sai tunda nii siit kui sealt, justkui sülitab neiu käele, mis teda toidab. Täpsemalt: me oleme kohustatud olema tänulikud. Me peame armastama seda maad ja tahtma seda muuta. Kui Heinla kritiseeris meie süsteemi, siis leidub küllaga inimesi kes käsivad tal siit lahkuda. Kui ei meeldi. Säärane aruteluvaba loosung kõlab alati kui siinset elu patriootide eest kritiseerida. Ja kui sa lahkud, siis oled sa reetur. Justkui peab too neiu olema valmis ja arenenud vanainimene, kes võib alles siis suu lahti teha. Solvumine tema jutu peale meenutab parteid, kus selle väike liige kritiseeris erakonna sisekorda. Või nagu Kuurme arvamusloos, kritiseeris isalikku institutsiooni. Sest Eesti on siiski ju ISAmaa, kas pole? Ja isale ei tohi vastu hakata. Kuningas võib olla alasti, häda sellele kes paljale tillile tähelepanu juhib.

Siit ka küsimus: miks nõuab Vaher ja tema kamraadid noorelt inimeselt maailmaparanduseks lahendusi? Samuti, kuidas saab nõuda panust siinse ühiskonna parandamiseks kui minemaläinud inimene lahkus just selle riigikorra (või siis süsteemi) paindumatuse kohta? Ei tea kas siin vanust küpsusega võrdsustada. Võime näha, et kui mäss ei vasta status quo ootustele siis on see solvav. Miks mitte arutada? Kuid arutlust on vähe, pigem hukkamõist reetmise eest ja sellega asetab Vaher end paratamatult solvatu olukorda. Kui sind ei solva, siis ei adresseeri kellegi väljaütlemisi. Aga solvas, puudutas isiklikult. Järelikult oli tüdrukul kusagil väga sügavalt õigus. Ainult et nii noorelt ei tohi õigus olla.

Nõuda noorelt mingit täispaketti terve maailmakorralduse massiliseks ümberkorralduseks on iseenesest rumal, isegi jahmatavalt. Eelnimetatud mäss kätkeb endas pigem individuaalset muundumist, see tähendab mitte parteilise kihutustöö tegemist vaid ise muutumist. See tähendab, et üks mutter lahkub suurest masinast ja see on alati murelikuks tegev. Äkki ei tulegi tagasi? Solvav on see valitsevale korrale seetõttu, et säärase inimese väljaöeldud seisukoht osutab süsteemi peidetud haprusele ja nõrkustele. Meie ühiskond (ja ka teiste rahvusriikide omad) on üles ehitatud illusioonile et hetkel on olemasolevatest parim süsteem. See on isalik süsteem, mis maksab sulle penssi ja tervisekindlustust. Mingi elementaarne katus on pea kohal. Aga tingimustega.

Kui pidada Eestit parteiks, kus kõik liikmed töötavad paremate tulemuste nimel, siis astus Heinla ise parteist välja ja kirjutas hiljem oma motivatsioonidest ja tunnetest. Siiralt, ma ei tea kuidas see nooruk siis kirjutama peab? Kellele ta end tõestama peab? Leidis aset solvukas. Heinla andis kerge müksaka meie väärtushinnangute pihta, kuid kui need koheselt kõikuma lõid siis on tõesti tema jutus iva. Berk Vaher üritab kogu ühiskonna hädasid tema õlgadele asetada, nagu vastutaks Heinla koduvägivalla, kodutute ja alkoholismi vohamise eest. Kuid Heinla räägib kogu loo indiviididest, kes katsetavad pidevalt uuenevas ühiskonnas teistsuguseid eluviise ning ei üritagi sünnikohases riigis mässu õhutada. Kes teab, ehk tuleb tagasi ja hakkab Swedpangas üheksast viieni töötama. Kuid parteimentaliteet on meil Eestis kõva.

Berk Vaher manitseb isalikult ja öökimaajavalt Heinlale ette, et ta ei paranda rahvusriiki. Jällegi on siinkohal tegu individuaalse, süsteemivastase mässuga. Ja see polegi teab mis mäss, see on lihtsalt siinsete väärtushinnangute mitteväärtustamine sest elu Eestis on vaevu inimlik. Kui palju on Berk Vaher siis ise siniseid silmi löömata jätnud, kodutuid põlevatest majadest välja kandnud? Mida on Vaher ühiskonda panustanud. Tema enda teened riigi parandamisel on jäänud märkimata ja neid võib ainult aimata.

Kui kõneleda ühiskonna muutmisest peaks olema selge igale täiskasvanud inimesele, et need algavad inimesest endast. Religioon ei saa väevõimuga väärtushinnanguid peale suruda, relva ja piinamise abil. Totalitaarsed süsteemid ei saa seda samamoodi hirmuga peale suruda. Inimene peab arenema individuaalselt, leidma elementaarsed väärtused ja austama teise õigust elada. Kui raske on siis mõista Heinla tungi elada nii nagu ta seda tahab? Ja miks solvusid näiliselt korras eludega inimesed nii rängalt "noore nolgi emotsemise" peale? Eks ikka sellepärast, et meie ühiskond pole arenenud kuigi kaugele. Seda on raske kuulda kindlasti Reformierakonnal ja literaatidel, Eesti brändi turustajatel kes on jäänud uskuma iseenda promo.

Ei saa nõuda, et "ühiskonda muudetakse minu nägemuse järgi". Kuid sa saad endalt nõuda endas muutusi. Ja väga tore, kui saad koos olla nendega kellel samasugused maailmavaated ning soovid enamaks. Lõpuks saab öelda, et Heinla teeb väga õigesti ja see riik on täis inimesi kes siit esimesel võimalusel tahavad minema minna. Kas see on suur, imetlusväärne tegu siin vireleda? Ehk käib ka Eesti talupoegliku mõtteviisi juurde töökultus, kus puhtalt rassimine ja enda tapmine võrdub millegi piibellikult õilsaga ning mõisnike vastu sõna tõsta ei või. Isa ei tohi solvata, parteis ei tohi selle edukuse mõttes olla ebakõlasid.

Eestis on väga palju mutreid, kes ei taha siin olla aga on kohustatud ja seotud. Ei tea, kas nii karmilt Heinlat materdada ikka vaja on ja kas tal pole äkki rohkem õigus kui siin sündinud ja elanud inimestel. Tema mõtetele veel adekvaatset arutlust pole ilmunud, ehk selle peale nüüd tekib. Ja kellelgi ei tohi keelata öelda sõna "puts" ja üritada selle sõna alusel tühistada kogu tema öeldut: see alandab vaid Vaherit ja tema patroniseerivat tooni. Ootasin sust enamat, Berk.

Toimetaja: Valner Valme



Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.
Galerii: Muusika viidi telkidesse

Tallinnas Vabaduse väljakul toimusid eile XIII Tallinna kammermuusika festivali eeltutvustus ning Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilaste ja mitmete ansamblite esinemised.

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
"Sadam", autor: Eda Ahi
Brita Melts: Hea ja mõru

"Sadam" mõjub Eda Ahi seni tõsiseima ja mõtlikema, kohati koguni melanhoolse raamatuna.

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.