Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale ({{commentsTotal}})

Mikk Pärnits
Mikk Pärnits Autor/allikas: Siiri Kumari

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Sain veel palju muljeid kuulata, hakkas päris kurb. Kui lugesin hipiplika lugu, siis hakkas nagu parem. Et selliseid inimesi veel leidub ning et mingi mässuvaim on veel elus. Et neiu puudutas tõsiselt kellegi närvi, sai aimu Berk Vaheri vastuargumentidest ning ilmselt ka Facebooki seintel toimuvatest aruteludest. Lugesin ka Vaheri vastulööki ning nägin selles pigem solvumist kui vastuargumente: koheselt toimus vastandumine, lahingujooned olid tõmmatud ja emotsionaalne jauramine hakkas kenasti peale. Kuid mida see neiu siis nii valesti ütles?

Koheselt meenus pea kuu tagasi ilmunud Tiiu Kuurme arvamusartikkel, milles on paralleele hetkel aktuaalse looga. Nimelt osutas Vaher asjaolule, et see ärakäimine ja mäss ei vii omakorda koduse olukorra parandamiseni. Solvuvat tooni sai tunda nii siit kui sealt, justkui sülitab neiu käele, mis teda toidab. Täpsemalt: me oleme kohustatud olema tänulikud. Me peame armastama seda maad ja tahtma seda muuta. Kui Heinla kritiseeris meie süsteemi, siis leidub küllaga inimesi kes käsivad tal siit lahkuda. Kui ei meeldi. Säärane aruteluvaba loosung kõlab alati kui siinset elu patriootide eest kritiseerida. Ja kui sa lahkud, siis oled sa reetur. Justkui peab too neiu olema valmis ja arenenud vanainimene, kes võib alles siis suu lahti teha. Solvumine tema jutu peale meenutab parteid, kus selle väike liige kritiseeris erakonna sisekorda. Või nagu Kuurme arvamusloos, kritiseeris isalikku institutsiooni. Sest Eesti on siiski ju ISAmaa, kas pole? Ja isale ei tohi vastu hakata. Kuningas võib olla alasti, häda sellele kes paljale tillile tähelepanu juhib.

Siit ka küsimus: miks nõuab Vaher ja tema kamraadid noorelt inimeselt maailmaparanduseks lahendusi? Samuti, kuidas saab nõuda panust siinse ühiskonna parandamiseks kui minemaläinud inimene lahkus just selle riigikorra (või siis süsteemi) paindumatuse kohta? Ei tea kas siin vanust küpsusega võrdsustada. Võime näha, et kui mäss ei vasta status quo ootustele siis on see solvav. Miks mitte arutada? Kuid arutlust on vähe, pigem hukkamõist reetmise eest ja sellega asetab Vaher end paratamatult solvatu olukorda. Kui sind ei solva, siis ei adresseeri kellegi väljaütlemisi. Aga solvas, puudutas isiklikult. Järelikult oli tüdrukul kusagil väga sügavalt õigus. Ainult et nii noorelt ei tohi õigus olla.

Nõuda noorelt mingit täispaketti terve maailmakorralduse massiliseks ümberkorralduseks on iseenesest rumal, isegi jahmatavalt. Eelnimetatud mäss kätkeb endas pigem individuaalset muundumist, see tähendab mitte parteilise kihutustöö tegemist vaid ise muutumist. See tähendab, et üks mutter lahkub suurest masinast ja see on alati murelikuks tegev. Äkki ei tulegi tagasi? Solvav on see valitsevale korrale seetõttu, et säärase inimese väljaöeldud seisukoht osutab süsteemi peidetud haprusele ja nõrkustele. Meie ühiskond (ja ka teiste rahvusriikide omad) on üles ehitatud illusioonile et hetkel on olemasolevatest parim süsteem. See on isalik süsteem, mis maksab sulle penssi ja tervisekindlustust. Mingi elementaarne katus on pea kohal. Aga tingimustega.

Kui pidada Eestit parteiks, kus kõik liikmed töötavad paremate tulemuste nimel, siis astus Heinla ise parteist välja ja kirjutas hiljem oma motivatsioonidest ja tunnetest. Siiralt, ma ei tea kuidas see nooruk siis kirjutama peab? Kellele ta end tõestama peab? Leidis aset solvukas. Heinla andis kerge müksaka meie väärtushinnangute pihta, kuid kui need koheselt kõikuma lõid siis on tõesti tema jutus iva. Berk Vaher üritab kogu ühiskonna hädasid tema õlgadele asetada, nagu vastutaks Heinla koduvägivalla, kodutute ja alkoholismi vohamise eest. Kuid Heinla räägib kogu loo indiviididest, kes katsetavad pidevalt uuenevas ühiskonnas teistsuguseid eluviise ning ei üritagi sünnikohases riigis mässu õhutada. Kes teab, ehk tuleb tagasi ja hakkab Swedpangas üheksast viieni töötama. Kuid parteimentaliteet on meil Eestis kõva.

Berk Vaher manitseb isalikult ja öökimaajavalt Heinlale ette, et ta ei paranda rahvusriiki. Jällegi on siinkohal tegu individuaalse, süsteemivastase mässuga. Ja see polegi teab mis mäss, see on lihtsalt siinsete väärtushinnangute mitteväärtustamine sest elu Eestis on vaevu inimlik. Kui palju on Berk Vaher siis ise siniseid silmi löömata jätnud, kodutuid põlevatest majadest välja kandnud? Mida on Vaher ühiskonda panustanud. Tema enda teened riigi parandamisel on jäänud märkimata ja neid võib ainult aimata.

Kui kõneleda ühiskonna muutmisest peaks olema selge igale täiskasvanud inimesele, et need algavad inimesest endast. Religioon ei saa väevõimuga väärtushinnanguid peale suruda, relva ja piinamise abil. Totalitaarsed süsteemid ei saa seda samamoodi hirmuga peale suruda. Inimene peab arenema individuaalselt, leidma elementaarsed väärtused ja austama teise õigust elada. Kui raske on siis mõista Heinla tungi elada nii nagu ta seda tahab? Ja miks solvusid näiliselt korras eludega inimesed nii rängalt "noore nolgi emotsemise" peale? Eks ikka sellepärast, et meie ühiskond pole arenenud kuigi kaugele. Seda on raske kuulda kindlasti Reformierakonnal ja literaatidel, Eesti brändi turustajatel kes on jäänud uskuma iseenda promo.

Ei saa nõuda, et "ühiskonda muudetakse minu nägemuse järgi". Kuid sa saad endalt nõuda endas muutusi. Ja väga tore, kui saad koos olla nendega kellel samasugused maailmavaated ning soovid enamaks. Lõpuks saab öelda, et Heinla teeb väga õigesti ja see riik on täis inimesi kes siit esimesel võimalusel tahavad minema minna. Kas see on suur, imetlusväärne tegu siin vireleda? Ehk käib ka Eesti talupoegliku mõtteviisi juurde töökultus, kus puhtalt rassimine ja enda tapmine võrdub millegi piibellikult õilsaga ning mõisnike vastu sõna tõsta ei või. Isa ei tohi solvata, parteis ei tohi selle edukuse mõttes olla ebakõlasid.

Eestis on väga palju mutreid, kes ei taha siin olla aga on kohustatud ja seotud. Ei tea, kas nii karmilt Heinlat materdada ikka vaja on ja kas tal pole äkki rohkem õigus kui siin sündinud ja elanud inimestel. Tema mõtetele veel adekvaatset arutlust pole ilmunud, ehk selle peale nüüd tekib. Ja kellelgi ei tohi keelata öelda sõna "puts" ja üritada selle sõna alusel tühistada kogu tema öeldut: see alandab vaid Vaherit ja tema patroniseerivat tooni. Ootasin sust enamat, Berk.

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.