Jaan Undusk. Jaan Krossi nurjunud katsed saada nõukogude kirjanikuks ({{commentsTotal}})

Kirjanikud Ellen Niit ja Jaan Kross.
Kirjanikud Ellen Niit ja Jaan Kross. Autor/allikas: Faivi Kljutšik/ERR

Jaan Krossi kirjanikutee algusele on siiamaani vaid lünklikku valgust heidetud. Tänaseni kehtiva arusaama kohaselt oli kirjaniku loometegevus enne 1950. aastate keskpaika üsna juhuslik, ning jääb mulje, et Kross astus eesti nõukogude kirjandusellu „suure pauguga“ just siis, kui talle selleks anti esimest korda väärikas võimalus: nimelt Stalini isiku kultuse hukkamõistule järgnenud poliitilise sula ajal, kui ilmus ta luule esikkogu „Söerikastaja“ (1958).

Järgneb kokkuvõte värske Tuna numbri 75 artiklist.

Asumisaastad 1951‒1954

Lähemad uuringud näitavad siiski, et Kross püüdis kirjandusse jõuda juba märksa varem ja hoopis teisel moel, kui see hiljem välja kukkus.

Uut valgust Krossi loominguloole heidavad tema kirjavahetused vangrilaagritele järgnenud asumisajal Abani asulas Krasnojarski krais, kus ta viibis aastail 1951‒1954: kirjavahetus Tallinnasse jäänud ema ja oma esimese naise Helga Pedusaarega, kirjavahetus teise naise Helga Roosiga, kellega tutvus Siberis, kirjavahetus samuti Siberis viibiva kunstiteadlase Villem Raamiga. Huvi pakuvad ka Krossi asumiskaaslase, juba teist korda Siberisse saadetud kommunisti Alma Vaarmani kirjad Krossi emale. Käesolevas ja kahes järgnevas Tuna numbris publitseeritakse aga Krossi ja Vaarmani ühine kirjavahetus Tallinnas elanud stalinistliku kirjanduskriitiku Huko Lumetiga, samuti Krossi kirjad Vaarmanile Siberisse 1954. aastal, kui ta ise oli juba tagasi Eestis. Need kirjad leiduvad Eesti Rahvusarhiivis (Tallinn), Eesti Kultuuriloolises Arhiivis (Tartu) ja eravalduses.

Mainitud kirjavahetustest selgub, et just asumisaastail Siberis sai Kross lõplikult teadlikuks oma kirjanikukutsumusest ning püüdis sisse elada professionaalse literaadi tööstiili ‒ seda muidugi niivõrd, kui see raske füüsilise leivatöö kõrvalt oli võimalik. Ta oli õppinud juristiks Tartu ülikoolis ja asunud seal tööle rahvusvahelise õiguse spetsialistina, kuid Siberis polnud juristipaberitega midagi peale hakata. Tuli arvestada asjaoluga, et Siberisse jäädakse elu lõpuni või vähemasti väga pikaks ajaks. Ainus võimalus end inimesena tunda ja vaimses vormis hoida, oli võimalikult palju lugeda (raamatuid saadeti Eestist) ja teha kirjatööd: tõlkida võõrkeeltest, kirjutada kriitikat, töötada ilukirjandusliku originaalloomingu kallal. Seda soodustas kaheaastane kooselu A. Vaarmaniga, kes hoolitses Krossi kui oma lihase poja eest. H. Lumeti kaudu proovis Kross oma töid ka Eestis avaldada, aga see nurjus ettearvatult.

Krossi kirjavahetus suunab otsima tema Siberi-aegset loomingut, mis on suures osas käsikirjaliselt säilinud. Olulisemateks algupärasteks tekstideks, mille kallal ta Siberis töötas, olid värssromaan ”Tiit Pagu” endise korporandi ümberkasvamisest sotsialistlikuks ühiskonnaliikmeks (vormiliseks eeskujuks A. Puškini ”Jevgeni Onegin”), Ameerika-teemaline sotsiaalkriitiline näidend „Marc Edfordi kaitsekõne“ ja poeem „Gameš“. Juba Tallinnasse tagasi jõudnult sai ta 1954. aasta sügisel tellimuse kirjutada poeem 1924. aasta 1. detsembri ülestõusust ehk Nõukogude Liidu mahitatud riigipöördekatsest Eestis. Ent ka seda poeemi nimega „Pojad“ ei avaldatud, põhjuseks hirm Krossi kui endise poliitvangi ees.

Hiljem oli Kross toimetajaile selle eest isegi tänulik, et need nurjasid tema katsed sobituda stalinistliku kirjanduse triviaalsüsteemi. Nii ei pidanud ta tagantjärele oma teoste pärast häbi tundma. Ent häbi poleks ta pruukinudki tunda, sest kõigis neis teostes on tugev üldinimlik plaan ja nad on vormiliselt professionaalsed.

Jaan Krossi kirjavahetus Alma Vaarmani ja Huko Lumetiga aastail 1951‒1954.
Koostanud ja kommenteerinud Jaan Undusk.

 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Tuna



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: