Jaan Undusk. Jaan Krossi nurjunud katsed saada nõukogude kirjanikuks ({{commentsTotal}})

Kirjanikud Ellen Niit ja Jaan Kross.
Kirjanikud Ellen Niit ja Jaan Kross. Autor/allikas: Faivi Kljutšik/ERR

Jaan Krossi kirjanikutee algusele on siiamaani vaid lünklikku valgust heidetud. Tänaseni kehtiva arusaama kohaselt oli kirjaniku loometegevus enne 1950. aastate keskpaika üsna juhuslik, ning jääb mulje, et Kross astus eesti nõukogude kirjandusellu „suure pauguga“ just siis, kui talle selleks anti esimest korda väärikas võimalus: nimelt Stalini isiku kultuse hukkamõistule järgnenud poliitilise sula ajal, kui ilmus ta luule esikkogu „Söerikastaja“ (1958).

Järgneb kokkuvõte värske Tuna numbri 75 artiklist.

Asumisaastad 1951‒1954

Lähemad uuringud näitavad siiski, et Kross püüdis kirjandusse jõuda juba märksa varem ja hoopis teisel moel, kui see hiljem välja kukkus.

Uut valgust Krossi loominguloole heidavad tema kirjavahetused vangrilaagritele järgnenud asumisajal Abani asulas Krasnojarski krais, kus ta viibis aastail 1951‒1954: kirjavahetus Tallinnasse jäänud ema ja oma esimese naise Helga Pedusaarega, kirjavahetus teise naise Helga Roosiga, kellega tutvus Siberis, kirjavahetus samuti Siberis viibiva kunstiteadlase Villem Raamiga. Huvi pakuvad ka Krossi asumiskaaslase, juba teist korda Siberisse saadetud kommunisti Alma Vaarmani kirjad Krossi emale. Käesolevas ja kahes järgnevas Tuna numbris publitseeritakse aga Krossi ja Vaarmani ühine kirjavahetus Tallinnas elanud stalinistliku kirjanduskriitiku Huko Lumetiga, samuti Krossi kirjad Vaarmanile Siberisse 1954. aastal, kui ta ise oli juba tagasi Eestis. Need kirjad leiduvad Eesti Rahvusarhiivis (Tallinn), Eesti Kultuuriloolises Arhiivis (Tartu) ja eravalduses.

Mainitud kirjavahetustest selgub, et just asumisaastail Siberis sai Kross lõplikult teadlikuks oma kirjanikukutsumusest ning püüdis sisse elada professionaalse literaadi tööstiili ‒ seda muidugi niivõrd, kui see raske füüsilise leivatöö kõrvalt oli võimalik. Ta oli õppinud juristiks Tartu ülikoolis ja asunud seal tööle rahvusvahelise õiguse spetsialistina, kuid Siberis polnud juristipaberitega midagi peale hakata. Tuli arvestada asjaoluga, et Siberisse jäädakse elu lõpuni või vähemasti väga pikaks ajaks. Ainus võimalus end inimesena tunda ja vaimses vormis hoida, oli võimalikult palju lugeda (raamatuid saadeti Eestist) ja teha kirjatööd: tõlkida võõrkeeltest, kirjutada kriitikat, töötada ilukirjandusliku originaalloomingu kallal. Seda soodustas kaheaastane kooselu A. Vaarmaniga, kes hoolitses Krossi kui oma lihase poja eest. H. Lumeti kaudu proovis Kross oma töid ka Eestis avaldada, aga see nurjus ettearvatult.

Krossi kirjavahetus suunab otsima tema Siberi-aegset loomingut, mis on suures osas käsikirjaliselt säilinud. Olulisemateks algupärasteks tekstideks, mille kallal ta Siberis töötas, olid värssromaan ”Tiit Pagu” endise korporandi ümberkasvamisest sotsialistlikuks ühiskonnaliikmeks (vormiliseks eeskujuks A. Puškini ”Jevgeni Onegin”), Ameerika-teemaline sotsiaalkriitiline näidend „Marc Edfordi kaitsekõne“ ja poeem „Gameš“. Juba Tallinnasse tagasi jõudnult sai ta 1954. aasta sügisel tellimuse kirjutada poeem 1924. aasta 1. detsembri ülestõusust ehk Nõukogude Liidu mahitatud riigipöördekatsest Eestis. Ent ka seda poeemi nimega „Pojad“ ei avaldatud, põhjuseks hirm Krossi kui endise poliitvangi ees.

Hiljem oli Kross toimetajaile selle eest isegi tänulik, et need nurjasid tema katsed sobituda stalinistliku kirjanduse triviaalsüsteemi. Nii ei pidanud ta tagantjärele oma teoste pärast häbi tundma. Ent häbi poleks ta pruukinudki tunda, sest kõigis neis teostes on tugev üldinimlik plaan ja nad on vormiliselt professionaalsed.

Jaan Krossi kirjavahetus Alma Vaarmani ja Huko Lumetiga aastail 1951‒1954.
Koostanud ja kommenteerinud Jaan Undusk.

 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Tuna



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: