Marin Laak uuris Johanneste, Vares-Barbaruse ja Semperi, kirjavahetust ({{commentsTotal}})

Vares Barbarus
Vares Barbarus Autor/allikas: Eesti Ajaloomuuseum

Värskes Tunas ilmus Marin Laagi artikkel "Kirjanduse sõdurid Esimese maailmasõja aegu: Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi kirjavahetus". Avaldame sellest kokkuvõtte.

Enne Teist maailmasõda tegi eesti kirjandus läbi radikaalse uuenduse, jõudis võrreldavale tasemele Euroopa kirjandustega. Moderniseerumine algas rühmitustest Noor-Eesti (1905-1915)  ja Siuru (1917-1920), see jätkus saksa ekspressionistide ja rühmituse Clartè jälgedes.

Üheks demokraatrlikumaks perioodiks Eesti Vabariigi ajaloos on olnud 1920. aastad, mil läbi vaidluste loodi mitmed riiklikud ja tänaseni toimivad struktuurid ka kirjanduse ja kultuuri toetamiseks: Eesti Kirjandike Liit (1922), ajakiri Looming (1923), Eesti Kultuurkapital (1925).

Seda aega dokumenteerib Johannes Vares-Barbaruse (1892-1946) ja Johannes Semperi (1890-1971) kirjavahetus, kokku 670 kirja. Tegu on kahe klassivenna ja sõbra valdavalt isikliku mõttevahetusega. Kuigi  see kirjavahetus ei olnud mõeldud avaldamiseks, alustati 1970. aastatel tööd selle väljaandmiseks tekstikriitilise väljaandena.

Siinne artikkel avaldab kirjavahetuse esimesed 12 kirja aastatest 1911-1917, mil sõbrad on teineteisest kaugel. Semper õppis romaani-germaani filoloogiat Peterburi ülikoolis ja Vares-Barbarus oli astunud Kiievi ülikooli arstiteaduskonda. Esimesest maailmasõjast ja Eesti Vabadussõjas (1918-1920) võttis ta osa rindearstina, ning töötas hiljem kuni 1939. aastal arstina Pärnus.

Vares-Barbaruse saatuse määras tema kaasaminek Nõukogude okupatsioonivõimudega 1940. aastal, temast sai Moskva marionetivalitsuse juht. Poliitilisse mängu haaratud luuletaja lõpetas oma elu 1946. aastal enesetapuga, millel lasub siiani saladuskate. Kahe kirjaniku mahukas erakirjavahetus on unikaalne omaelulooline ja usaldusväärne ajaloodokument.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Tuna



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: