Taru arhitekt: arhitektuur peab kõnetama ka inimesi väljaspool eriala
Äsja avatud Taru loodusmaja arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili sõnul oli hoone kavandamise üks peamisi eesmärke näidata puidu kasutamise võimalusi suurte ja keerukate ehitiste rajamisel. Neile oli oluline luua hoone, mis kõnetaks lisaks erialainimestele ka laiemat avalikkust.
Tallinnas Noblessneri kvartalis meremuuseumi kõrval on valmis saanud loodusmuuseumi ja keskkonnavaldkonna asutusi mahutav kolmest hoonest koosnev kompleks Taru. Projekti autorid on Eesti arhitektuuribüroo Kavakava arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai.
Tegemist on Eesti suurima puitehitisega, mille konstruktsioonid, fassaadid ja siseviimistlus on suures osas ehitatud puidust, muuhulgas eriti silmapaistvad on liimpuidust kaarjad laekonstruktsioonid dokihoones.
Eesti metsa- ja puidutööstuse liit valis Taru mõned nädalad tagasi Eesti aasta puitehitiseks. Ühtlasi võitis Taru Arcwoodi liimpuiduauhinna ning osutus Moodsa Kodu lugejate lemmikuks.
"Meie tellija oli kõige õnnelikum selle üle, et ta võitis publikuauhinna. On väga oluline, et see jõuaks ja kõnetaks ka väljapool eriala," rõõmustas arhitekt Siiri Vallner saates "OP".
Arhitekt Indrek Peil meenutas, et kompleksi arhitektuurikonkurss toimus 2019. aastal ning selle eesmärk oligi luua objekt, millega näidata, mida on võimalik puidust teha. Projekti loomisel ammutasid arhitektid inspiratsiooni keskkonnast – vanast laevadokist, mis kompleksi asemel kunagi asus, ning lähedal asuvast Kalamajast, mis on tuntud oma puidust majade poolest.
Vallneri sõnutsi on puit meie kliimas väga vastupidav materjal, kui sellega oskuslikult ümber käia.
"Kui vaatame vanu puithooneid või Norra puitkirikuid, siis teame, et need võivad sadu ja sadu aastaid kesta. Meie enda büroo on Kalamajas ja sel on ikka algne puitvooder peal, mis on üle saja aasta vana. Lõpuks taandub kõik oskustele, kui oskuslikult puitu kasutada. Nüüd oleme Eestis hakanud jälle suures mõõdus rohkem puitu kasutama ja siis vaikselt tulevad oskused ka tagasi."
Lisaks nii-öelda peamajale kuuluvad kompleksi ka kontorihooneid hõlmav linnamaja ja loodusmuuseumi hoidla.
"Me oleme argise arhitektuuri väärtustajad ja sellepärast oli meile hästi oluline, et me teeme teise maja siia kõrvale, mida me kutsume linnamajaks. See näitab kõiki asjalikke võimalusi, kuidas saab ilusti, väärikalt ja linnakonteksti sobivalt suurt kontorihoonet rajada," avas Vallner.
Loodusmuuseumi hoidla on tehtud aga betoonist. "Puit ei ole akustiliselt ja tuleohu mõttes hoidla jaoks kõige parem," Märkis Peil.
Peil loodab, et aja jooksul võtavad ka linlased Tartu omaks. Arhitekti sõnul on kriitika uute hoonete ehitamise kohta mõistetav, sest enne uue rajamist tuleks tähelepanu pöörata ka vanade hoonete kordategemisele.
"Kui midagi uut ehitatakse, siis see tõesti peab olema midagi, milles on tulevikumoment. Seda me ei oska ette öelda, kas see õnnestub või mitte, aga igal juhul on erakordne sündmus, kui uus ehitusmaterjal võetakse, pannakse platsile ja ehitatakse üles," lausus ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "OP", intervjueeris Ave Lutter





















